amalinks wokungena

Breaking News

Avusimpikiswano KweleSouth Africa AmaVaccination Certificates


Isithupha sebulenjini sokuhlatshwa ijekiseni yokuzivikela kuCovid 19 kweleSouth Africa
Isithupha sebulenjini sokuhlatshwa ijekiseni yokuzivikela kuCovid 19 kweleSouth Africa

Sikhanya sesidale inkulumo isinqumo sokuveza isithupha esifakaza ukuba umuntu uhlatshiwe ijekiseni yokuzivikela, eseCovid 19 Vaccine Certificate esethulwe yiSouth Africa, ukwenqabela abangahlatshwanga ukuthi bangene endaweni ezithile.

Njengoba inani labangafuni ukuhlaba ijekiseni lokuvikela icoronavirus kweleSouth Africa liqhubeka lisanda, uhulumende uthi ulethemba lokuthi ukusebenza kwezithupha zamaVaccination Certificates kuzakhuthaza umuntu wonke ukuthi ahlabe.

Osaphetha isikhundla somqondisi wogatsha lwezempilakahle kweleSouth Africa umnumnzana Nicholas Crisp utshele abezindaba ukuthi isithupha lesi esikhombisa ukuthi usuhlatshiwe sizafuneka nxa abantu bengena endaweni ezilabantu abengi.

“Lezi indawo zigoqela enkundleni zemidlalo, endaweni zokuzithokozisa, endaweni zamabhayisikopo, ukubona abaculi loba endaweni zokudlela.”

Kodwake lezi zithupha sezidale impikiswano ilizwe lonke. Labo abangafuni ukuhlaba amajekiseni okuvikela icovid bathi licebo likahulumende lokubabamba ngamandla ukuthi bahlabe amajekisenila okuyikwephulwa kwelungelo labo.

Ingcitshi kwezemithetho yokwelapha eUniversity of Kwazulu Natal umnumnzana Silvester Chima, uthi kufanele loludaba luphathwe ngenhlakanipho.

“Kufanele kwenziwe kunanzelelwa ukuthi kuphikisana lemithetho yezokwelapha ukubamba ngamandla umuntu ukuthatha umuthi othile.”

Inengi lezizalwane zeZimbabwe, kweleSouth Africa labo bancedisana labanengi bakweleSouth Africa abangafuniyo ukuhlaba ijekiseni lecorona.

Unkosazana Sinanzeni Nyathi uthi kusegcekeni ukuthi uhulumende ujezisa laba abala ukuhlatshwa ijekiseni yecorona.

“Indaba yamapassport vaccine iyasincindezela kakhulu ngoba uzathi udinga umsebenzi abelungu bafune amapassport vaccine okuzakwenza ukuthi siphoqeleke uku vaccina loba singakholelwa kumavaccine.”

Umnumnzana Vincent Mthombeni yena uthi sekusegcekeni ukuthi vele icebo labohulumende belingalihle ngesikhathi kusethulwa injekiseni zecorona.

“Yindlela yokuncindezela abantu ukufaka abantu ekhoneni ukuthi bacine sebethethe ivaccine esiyaziyo ukuthi izihlobo zethu ziyafa. Yindlela abafuna ukudepopuletha ngayo umhlaba. Okwesibili they want icontrol abantu bacine sebethethe ivaccine ngenkani. Bafakanje abantu into eyipoison emzimbeni wabo ezabahlupha kusasa.”

Kodwake ingcitshi zithi ukuhlaba ijekisenile kuyavikela ohlabileyo ekuguleni kakhulu nxa engahlaselwa kantike kuyehlisa lamathuba okuhlaselwa. Bathi abukho ubufakazi bokuthi amajekisenila yiwo abulala abantu.

Igqwetha kukomishini yezamalungelo kweleSouth Africa eye South African Human Rights Commission umnumnzana Andre Gaum uthi alukho ulutho olubi ngezithupha lezi.

“Ungaba lalo ilungelo lokungahlabi kodwa awulalo elokuthelela abahlabileyo.”

ISouth Africa ithi ifuna ukuhlaba abantu abedlula izigidi ezingamatshumi amathathu lanhlanu (35 million) kusiyaphela umnyaka lobanje beyizigidi ezilitshumi kuphela asebehlatshiwe lokhu lwaqalayo loluhlelo ngoMabasa.

XS
SM
MD
LG