amalinks wokungena

Breaking News

Babikwa Besanda Obaba Ababalekela Abantwababo abaleAlbinism


Abalesimo seAlbinism abaphiwe ukudla ngabeFood World kanye lemithi yokugcoba ivela kwabeNedBank bexhasane labenhlanganiso yeGlobal Aid Missions.
Abalesimo seAlbinism abaphiwe ukudla ngabeFood World kanye lemithi yokugcoba ivela kwabeNedBank bexhasane labenhlanganiso yeGlobal Aid Missions.

Obaba abalabantwana abalejwabu elimhlophe ngokuswela ezinye indingeko umuntu azalwa elazo emzimbeni ezenza ijwabu lakhe libemnyama (albinism), sebekhuthazwe ukuthi basekele izimuli zabo kanye labantwababo laba hatshi ukubabalekela.

Linkuthazo iza ngesikhathi sosuku lweInternational Albanism Awareness Day, lona olunanzwe ngamazwe omhlaba ngeSonto.

Iza njalo ngesikhathi kulembiko yokuthi obaba abanengi babalekela izimuli nxa kuthe kwazalwa umntwana olesimo lesi ngezizatho ezigoqela inkulumo eziyabe seziphuma ebantwini ikakhulu izihlobo, abangane kanye lomphakathi nje jikelele.

UNkosikazi Arumando ohlala eDzivarasekwa Extension, eHarare, ungomunye wababalekelwa ngumyeni emveni kokuba ebelethe umntwana omhlophe ngombala ngokusweleka kwe-melanin emzimbeni lanxa nje yena engumuntu omnyama.

Uthi babili abantwabakhe abalalesisimo.

“Abantwabami ngibaphilisa ngokusebenzela abanye abantu lokuthengisa emkambo. Pho njengoba sekule-lockdown, angiselakho okokwenza,” kutsho uArumando.

“Mina ngenza okokubizwa ukuthi ngiyewatshela abantu emizini yabo, ngingawatsha sengithola engikutholayo, kungaba yikudla ukuthi ngiyekudla labantwana. Esikhathini silala ngendlala. Ubaba wabantwana kade wabaleka, ngo2014.”

Umqondisi wenhlanganiso esebenza labazali babantwana abanje, eyeGlobal Aid Missions uMnu Fungai Chasi uthi laye ulabantwana ababili abalesimo seAlbinism, njalo uthi uyabanakekela kuhle hatshi ukubabandlulula njengokwenziwa ngabanye obaba.

UChasi uthi kubuhlungu kakhulu ukubona abanye obaba bebalekela izimuli zabo.

Ulandise kabanzi uChasi ngokwenza umntwana azalwe elesimo seAlbinism, sona esibangela ukuthi amehlo akhe angaboni kuhle kanti njalo lenwele zakhe zibemhlophe njengejwabu lakhe.

“Kuba ludubo nxa ubaba esesithi abantwana kabasi bakhe, khona kuthatha ababili ukuba lalowomntwana. Nxa omunye wababili laba engelalo lelo gene le-Albinism, kabangeke baba lomntwana onjalo kodwa nxa belalo bobabili, balakho ukuba laye,” kuchasise uChasi.

Amazwi akhe agcizelelwe nguNkosazana Evylene Maguta, yena oqhuba izifundo zokusebenzisana lozulu, i-social worker, eWomen’s University njalo ophakathi kokufundela umsebenzi kunhlanganiso yeGlobal Aid Missions.

“Ukuba le-Albinism, yikuba nje le-skin esitshiyana lesethu kodwa singabantu nje sonke sadalwa kanye, sidla okufananayo, siphila okufananayo. Singababona emigwaqweni, asibathandeni, yizihlobo zethu. Ungambamba hayi, akuladubo awubi le-Albinism so asibathandeni abantu bethu ngoba bangabantu,” kutsho uMaguta exoxa leStudio 7.

UNkosazana Thandanani Sibanda, laye okunhlanganiso yeGlobal Aid Missions ugcizelele wathi: “Ngithi kini mahlabezulu, abehlukananga lathi abantu laba, singabantu banye, bambanani, bancediseni lapho abayehluleka khona.”

Isiphathamandla senhlanganiso yeLawyers with Disabilities Association Zimbabwe Trust uMnu Bekithemba Mulauzi uthi bathwele nzima abantwana abalesimo lesi kanye labonina, abayibo ababanakekelayo esikhathisi esinengi.

“Kulento okuthiwa ngama-genes, ama-genes lawa avame ukuthi ayahlangana, abe ngakababa lakamama ukuthi kudaladala, ngesikhathi santolontolo, kwake kwazalwa umuntu olobala emulini yakho. So wena awusoze ube kwazi, ukuthi kwake kwenzakala khonokho,” kutsho uMulauzi.

Ngesibalo sikahulumende kuCensus edluleyo, kwatholakala ukuthi eZimbabwe kulabantu abaleAlbinism abafika phose inkulungwane ezingamatshumi amane, 39,000, ngokutsho kwenhlanganiso yeLawyers With Disabilities Association Zimbabwe Trust.

Uhulumende usanda kuphawula umthetho omutsha oweNational Disability Policy ozakutsho ukuba ziphathwa njani indaba zabantu abakhubazekileyo elizweni.

Abasebenzisana labantu laba bathi balethemba lokuba lokhu kuzoletha inguquko kundlela abanakekelwa ngayo.

please wait

No media source currently available

0:00 0:04:34 0:00

XS
SM
MD
LG