Izizalwane zeZimbabwe kweleSouth Africa sezikhuthaze omantshi, abahluleli, abatshutshisi labanye abohlangothi lwezemithetho eZimbabwe ukuthi basebenze bengathathi hlangothi ngengalokhu okwenziwa ngosowabo kweleSouth Africa.
Lokhu kulandela ukwethulwa kogwalo lokuthi owayengumongameli umnumnzana Jacob Zuma abotshwe ngemva kokwehluleka ukuza emthethwandaba.
Udaba logwalo olwethulwe ngumthethwandaba ukuthi umnumnzana Zuma abotshwe, iWarrent of Arrest ngolwemzini, seluvuse umsindo omkhulu kweleSouth Africa kodwa inengi labeZimbabwe bathi kukhombisa ukuthi imithethwandaba yakweleSouth Africa izimele njalo isebenzisa umthetho njengoba unjalo ingesabi lokuthi ngubani owephule umthetho.
Isizalwane seZimbabwe umnumnzana Bongani Nyathi uthi ukusebenza kwabehluli labatshutshisi bezimele, hatshi ukwenza sengathi yizisebenzi zebandla elibusayo yinto abayilambele kakhulu eZimbabwe.
“Imithethwandaba yaseSouth Africa iyasitshengisa njalo ngaso sonke isikhathi ukuthi isebenza ngokuzimela ayidonswa ngamakhala nguhulumende obusayo njengelizwe laseZimbabwe. ESouth Africa akekho umuntu ongaphezu komthetho. Lokhu asikuboni kwelaseZimbabwe lapho iziphathamandla zisephula umthetho icala lakhona liphelela emoyeni.”
Isiphathamandla seZapu umnumnzana Future Msebele uthi akafisi ukuphawula ngokuthi uZuma ulecala kumbe hatshi ngoba loludaba lusasemthethwandaba, kodwake uthi ukuthatha uhlangothi komthethwandaba eseZimbabwe yinto esiphendule ilizwe laba yinhlekisa.
“Okwenzakala kwelakithi kuyadanisa kakhulu ngoba kwelakithi asikaboni umthetho uzimela wodwa. Kuyakhanya nje kuvele kumhlophe ukuthi abaphetheyo abakhokheli bethu baphezu komthetho. Akulamehluko phakathi kwababusayo, phakathi kwabaphethe amacourt ojaji lomantshi. Yonke into eyenziwayo iphumale kuZanu pf.”
Ngeviki ephelileyo umthethwandaba wakweleSouth Africa bekufuze uqale ukuthonisisa icala likaZuma elithinta imisebenzi yenkohlakalo okucatshangelwa ukuthi wayenza.
Kodwake uZuma kazange eze emthethwandaba wathumela igqwetha lakhe umnumnzana Daniel Mantsha lencwadi ebika ukuthi akekho uyekwelatsha emazweni.
Ngemva kokubona le incwadi okhokhela abatshutshini igqwetha uBilly Downer wahle wacela umthethwandaba ukuthi wethule incwadi yokuthi uZuma abotshwe ngecala lokwehluleka ukuza emthethwandaba, esithi lincwadi ayichazi lutho ngomkhuhlane kaZuma.
Umahluli uDhaya Pillay, uvumelene labatshutshisi esithi incwadi ethunyelwe nguZuma ayicaci ukuthi ngeyani, kunengi okubhalwe kiyo angakuzwisisiyo, ayilabufakazi bokuthi oyibhalileyo ngudokotela, ayibhalwanga usuku lokuthi uyibhale nini, okunye obekubhaliwe kuphinde kwacitshwa kodwa lowo dokotela ekasayinanga ukutshengisa ukuthi nguye ocitshileyo.
“Ngikhipha incwadi yokuthi uZuma abotshwe engafika la ehluleke ukupha izizatho ezibambekayo.”
Lokhu abeZimbabwe bathi yisibonelo sokuthi imthethwandaba yakweleSouth Africa ayesabi ukusebenzisa umthetho loba ususithi umongameli loba owayengumongameli aye ejele.
AbeZimbabwe laba bathi zinengi impawu zokuthi ezomthetho kweleSouth Africa zisebenza zingathathi uhlangothi. Okwamanje umongameli Cyril Ramaphosa usemthethwandaba esiyaphikisa isinqumo somvikeli womphakathi, uPublic Prosecutor, owamthola elomlandu wenkohlakalo ekuqhutshweni kwezimali zomkhankaso wakhe wokuba ngumongameli webandla le African National Congress. Kukomishini edingisisa ngezenkohlakalo kweleSouth Africa, sekwethulwe ubufakazi obunengi obutshengisa ukuthi uhulumende, iziphathamandla zakhe kugoqela labaphathintambo baphatheka kangakanani emsebenzini yenkohlakalo, osekungenza ukuthi bacine besejele.
UZuma wetheswa amacala enkohlakalo agoqela ukwemukela imali zesifumbathiso okwedlula amahlandla angamakhulu ayisikhombisa (783 payments) axhumene lokuthengwa kwezikhali zempi okwenzeka ilizwe lisanda ukuthola uzibuse.
Lobanje umthethwandaba uphe uZuma kuze kube mhlaka 6 Mbimbitho ukuthi ethule ubufakazi obubambekayo bokuthi ngeqiniso ubegula kumbe engehluleka lokho abotshwe, inengi labeZimbabwe lithi, ukwethulwa kwalolugwalonje kuphela kukhombisa ukuthi umthethetho usahlonitshwa kweleSouth Africa. Lokhu bathi bafisa ukubona kusenzakala eZimbabwe.