amalinks wokungena

Breaking News

Sebesiya Kukhefu leKhisimusi Abadabuka eZimbabwe Abahlala Kwele Botswana


Eyinye ibhasi ethwala abantu abaya kwele Zimbabwe.
Eyinye ibhasi ethwala abantu abaya kwele Zimbabwe.

Abadabuka eZimbabwe abahlala kwele Botswana baphakame ngobunengi belubhekise ekhaya ukuyakholisa lezihlobo labangane ngesikhathi sekhefu leKhisimusi. Kodwa abanye abenelisanga ukuhamba ekhaya bekhonona ngokuqonga kwenhlawulo yamabhasi.

Bekuphithizela namuhla esilindweni samabhasi eGaborone lapho inengi labeZimbabwe akade liphuma lilubhekise ekhaya.

Inhlawulo yokugada amabhasi aya eZimbabwe iqonge ngokuphindiweyo lokhe kwaqala ikhefu leKhisimusi.

Ukusuka eGaborone usiya koBulawayo ngebhasi kuvame ukuba ngamapula alikhulu lengxenye (P150), kodwa amabhasi kuyonale iviki kade ehlawulisa okuphindiweyo.

UMnu. Busani Moyo, umtshayeli weTee Pee, eyinye ibhasi ehamba phakathi kweGaborone leHarare, uthi izihambi azikhononi kangako ngenhlawulo yamabhasi ekhuphukileyo ngoba bevele besazi ukuthi kubanjalo ngesikhathi sekhefu leKhisimusi.

“Thina sibaphethe kuhle abantu. Intengo abantu bayakhala, kodwa abakhali kangako ngoba bayabe bevele bekulungiselele, bekwazi njalo lokuthi lalapho abayakhona kunzima. Eborder kunzima kuyaphithizela.”

UNkosikazi Emily Dube, obelubhekise koBulawayo, uthi lesi yiso sodwa isikhathi abalaso sokuyabona izihlobo labangane.

“Umnyaka usupheleli, sesifikile isikhathi sokuthi sibuyele ekhaya siyebona izimuli, noma nje amabhasi ekhwelile, akunani sizahamba kuphela. Isifiso yikuthi siyebona imuli emakhaya, ekade sazitshiya umnyaka wonke sisebenza.”

UNkosikazi Ropafadzo Shivai, obesiya eHarare, laye uthi isikhathi seKhisimusi siqakathekile kakhulu empilweni yakhe.

Abantu abaya kwele Zimbabwe belanda ikhefu leKhisimusi
Abantu abaya kwele Zimbabwe belanda ikhefu leKhisimusi

“Ngentengo zamabhasi, kuyafana, sonke sibona okufanayo. Siyakwazi ukuthi likhefu ngakho akumelanga sibesikhonona ukuthi intengo ziphansi kumbe ziphezulu. Kumele sivume nje. Okwakhathesi siya eZimbabwe, sizakholisa lemuli zethu.

Kodwa uMnu. Stan Ncube, ohlala eGaborone uthi ngenhlawulo ephezulu yamabhasi njalo lokudula kwempilo ekhaya, babone kungcono ukuthi bathumeze imali ekhaya.

“Besilesifiso sibili sokuyafika ekhaya ngalelikhefu leKhisimusi, kodwa njengoba intengo zokuhamba zikhuphukile kanje, thina njengemuli sikhangele sabona ukuthi imali le inengi kakhulu, ingaphathisa ogogo entweni ezinengi ekhaya. Yikho sithethe limali sathumela ekhaya, thina sesizihlalele khonapha eGaborone.”

Inengi ekade lisiya ekhaya belithwele impahla enengi ngenxa yesimo esilukhuni eZimbabwe, lapho intengo yempahla eqonge okwamagama.
Uhulumende wakwele Zimbabwe lowe Botswana bavumelene ukuthi umngcele wePlumtree kanye leRamokgwebana ungavalwa ngekhefu leKhisimusi kusenzekwa ukuphathisa inani eliphezulu lezihambi.

Udaba Esilethulelwe NguMartin Ngwenya
please wait

No media source currently available

0:00 0:02:29 0:00


XS
SM
MD
LG