Lanxa inani labesifazane abalahlekelwa yimiphefumulo ngesikhathi bebeletha libikwa selinganeno, ingcwethi zezempilakahle zithi lilokhe liphezulu kakhulu njalo selengezelelwe ludubo olulethwe yikuqhamuka kwe COVID - 19 esiqakathekiswa ukwedlula eminye imikhuhlane.
Kungalesi sizatho uhulumende waseJapan ebone kufanele ukutholisa iZimbabwe usizo lwemali eyedlula kancane isigidi esisodwa(US$ 1.3 million) yokuqhuba inhlelo zokusiza ukulondoloza impilo yabomama ngesikhathi bezithwele lalapho bebeletha ngalesi sikhathi ohulumende beqondise amehle abo kwezokulwisana lobhubhane lweCOVID - 19.
Ingcwethi zezempilakahle zithi kufe omama abanengi emadolobheni agoqela koBulawayo leHarare ngesikhathi bezithwele lalapho bebeletha kubangelwa yikwandelwa kwezibhedlela zikahulumende njengoba kulapho okuthunyelwa abagula kakhulu bedinga usizo lokwelatshwa bevelela kumagumbi amane elizwe nxa kuthe kwaba lobunzima obuthize kulezo ezincane abayabe beye kizo.
Embikweni awuthumele intathelizindaba ngemva kokulotshwa kwesivumelwano sohlelo lokuphathisa omama abazithweleyo lalapho bebeletha, oluphansi kwesihloko esithi “STRENGTHENING COMPREHENSIVE EMERGENCY OBSTERIC AND NEONATAL CARE IN COVID - 19 HOTSPOTS IN ZIMBABWE ”, ummeli wakweleJapan eZimbabwe, umnumzana Satoshi Tanaka uthi isikhathi esinengi kungaba lengozi ezehlukeneyo kumbe ukuqhamuka kwemikhuhlane, omama labantwana yibo ababhekana lobunzima obuphindiweyo.
Kungalesi sizatho ke u Tanaka ethe uhulumende wakhe ekubone kufanele ukutholisa eleZimbabwe lolo sizo oluzoqondiswa ezibhedlela ezinkulu ukuqakathekisa impilo yabomama abazithweleyo, sebebeletha, besanda kukhululeka kanye lengane eziyabe zisanda kubelethwa.
Obona ngezokuqhutshwa kwenhlelo ehlangothini lwezempilakahle yabesifazane enhlanganisweni ye United Nations Population Fund - UNFPA uDr Edwin Mpeta ngomunye wabemukele ngenjabulo usizo oluvele kuhulumende weJapan.
“Loluhlelo lojonge ukwehlisa inani lezimfa ngesikhathi abesifazane bebeletha, luthuthukise ezempilakahle eHarare lakoBulawayo ukumelana lendubo ezilethwe yiCOVID - 19.Lokhu kuzosiza ukwenqabela ukulahlekelwa yimiphefumulo kwabesifazane ngesikhathi bebeletha, ngokuthuthukisa lezondawo lapho bebelethela khona, kulezo zibhedlela ezinkulu kanye lamakilinika ukuze balondolozwe abazithweleyo lababelethela kizo.”
Unkosazana Jesilyn Dendere okuhlangothi lwezokukhulumisana lozulu enhlanganisweni yeUNFPA ulandisa kabanzi ngaloluhlelo.
“Loluhlelo olusekelwa nguhulumende waseJapan luhlose ukuguqula isimo sabomama abazithweleyo ngesikhathi sokukhululeka kwabo kanye lebangeni lokukhulisa ingane nxa besanda ukubeletha. Sifuna ukusekela abezempilakahle emadolobheni, eHarare lakoBulawayo ukuze bamelane lokuphambaniseka okulethwe yiCOVID - 19 ikakhulu nxa sikhangelane losizo olufanele omama abazithweleyo.”
Uqhubeka echasisa ukuba luzosebenza kanjani loluhlelo ezibhedlela ezitholakala koBulawayo laseHarare.
“Lokhu kuzanceda ukuthi kuvikelwe ukufa kwabomama abazithweleyo, lekubeletheni kwabo. Sikhangele ukuphathisa izibhedlela ezinkulu, ama Central Hospitals kanye lamakilinika akhangelane lokuphathisa omama nxa bezithwele lanxa bebeletha. Siyalubonga usizo oluvela kuhulumende waseJapan, sikhangele ukuqhubekela phambili sisebenzisana ukuze siguqule impilo yabomama, abantwana kanye lezimuli jikelele.”
Abenhlanganiso ezisebenzisana lozulu ikakhulu eziphathelane lendaba zabesifazana bemkele ngenjabulo lesi sipho besithi ngoba beqhubeka belahlekelwa yimpilo omama ngesikhathi bebeletha.
Umqondisi wenhlanganiso eqhuba imikhankaso yokufundisa abantu ngesisekelo sombuso eye #THIS CONSTITUTION, uNkosazana Abigail Mupambi uthi uyalijabulela inyathelo elithethwe ngabeJapan.
“I Japan incedise kakhulu, sizwile sibili ukuthi hayi, bafakile iCommitment yokuthi bazancedisa nge USD$1,3Million ikakhulu sesikhangelele ukulondoloza impilo ngesikhathi omama bebeletha. Besilahlekelwa kakhulu ngabomama labantwana, kuyinto sibili esithanda ukuthi sibonge kakhulu. Siyawuhlonipha lomsebenzi abawenzileyo abaseJapan le Embassy of Japan.”
Uthi njalo loluhlelo luza ngesikhathi esifaneleyo njengoba ohulumende umhlaba wonke jikelele okugoqela oweZimbabwe bebhekise amehlo abo kwezokumelana leCOVID-19.
“Ungananzelela khathesi, world over, i attention ibilokhe ikhangelele emkhuhlaneni lowu, iCOVID - 19. Ikanti ke besivele silakho okusikhathazayo. Kunengi sibili okufuna ukuthi kulungiswe, imikhuhlane ibivele ikhona ekade ihlasela abantu. So sithanda ukubonga kakhulu.”
Inhlolisiso uhulumende athe wayenza ngomnyaka ka 2019 esebenzisana lezinye inhlanganiso ezigoqela iUNFPA lezinye, iveze ukuba phakathi kwabantwana ababelethwayo abalikhulu lenkulungwane - 100 000 abafika phose amakhulu amahlanu - 462 bankona balahlekelwa yimiphefumulo.
Abezempilakahle bathi lisasephezulu kakhulu lelinani njalo besithi lilakho ukuqonga ngemva kokuqhamuka komkhuhlane weCOVID - 19, zingasaqakathekiswa ezinye inhlelo kukhangelwe olokulwisana lobhubhane lolu.