amalinks wokungena

Breaking News

Kuvalwa Ikilinika Okulabotikoloshe Abadlwengula Omongikazi


Umfanekiso wokusetshenziswa ngabathakathi ...
Umfanekiso wokusetshenziswa ngabathakathi ...

Omongikazi sebebaleke ekilinika yeSilikwe besithi bahlukuluzwa yimikhobo osekudale ukuthi izakhamizi zibhekane lodubo lokufinyelela ezempilakahle.

Omongikazi beSilikwe kubikwa sebelesikhathi behlukuluzwa yimikhobo le osekudale ukuthi labo baphume baphele kulikiliniki.

Kumaviki amabili adlulileyo, inkokheli zomdabu kanye lezakhamizi zeSilikwe eGwanda North esabelweni seMatabeleland South, zabiza abezinkonzo ukuthi bezekhipha limkhobo kodwa kubikwa kukhona owabalekayo njalo kusukela lelolanga omongi kubikwa bebengasabuquthi ubuthongo osekudale ukuthi basuke bayehlala edolobheni leGwanda.

Sixoxe lokhansila kaWard 2 eSilikwe, uNkosikazi Zwelibanzi Mpofu, osilandisele ngesisusa saloludaba.

“Iproblem ekhona eSilikwe yikuthi amanurse abike ukuthi alohlupho lokuthi kabalali kulomsindo owenzakalayo phezulu kwamazenge, lokuhwayahwaya okwenzakalayo emawindini, kuthi kungenzakala into enjengaleyo kuyabekuphakathi kobusuku kusekufika ithunzi, ithunzi lakhona lingafika babanjwa yibuthongo bathi bangajumeka bathi bayaphaphama ekuseni bavuke ingani ngabantu abakade belele labesilisa kodwa bona bengalalanga labesilisa.”

Ngemva kokuzwa lokhu ukhansila uthi watshela osobhuku bavumelana ukuthi kucelwe abazinkonzo ukuthi bezothandaza bexotshe limimoya okudala ukuthi kwenziwa umlindelo ngabezinkonzo njalo omunye wabomongikazi watholakala elenyoka.

“Sacela abaprofethi endaweni ezinengi nengi abayaziwayo ukuthi bangakwanisa ukuthi bathandaza baxotshe imimoya leyi, kuthe mhlaka 24 May yikho okwenziwa khona umlindelo eSilikwe Clinic kwalalwa-ke kuthandazwa khonangale kuthe sekuzakusa ngezwa kuthwa kuthandaziwe kwacina kukhutshwe inyoka komunye unurse njalo abemimoya bakhuluma kuhle betshela izakhamizi labanye abemimoya ukuthi linyoka ekhitshwe lapha ayisiyo yakhe, kwakhulunywa ukuthi linyoka ngeyesakhamuzi esingaphandle esiletha izinto zizoba lapha ekilinika kayisiyo yakhe inyoka le.”

UKhansila ugcizelele wathi laloba inyoka yakhitshwa udubo lwemikhobo luqhubekele phambili okudale ukuthi omongi labo bacele ezinyaweni.

Omongi bethekelela kulikiliniki ngoLwesithathu kuphela njalo uMaMpofu uthi behluleka ukwelapha zonke izigulane ngalelolanga ngoba ziyabe zizinengi.

Induna yeMatshetsheni uMbiko Masuku ikhangelelwe ukuthi iyehlangana lezakhamizi zeSilikwe ngoMvulo ekuseni ukuze kuboniswane ngalokhu osekumele kwenziwe ukuze ikiliniki isebenze ngenjayelo.

Ekuqaleni kwalonyaka izakhamizi zeLumene zaxotsha omunye umbalisikazi zimethesa umlandu wokufundisa abantwana ubuthakathi ngemva kokuba kubizwe abaporofethi.

UMnu. Thandeko Zinti Mnkandla yingcwethi kwezamasiko njalo ungumfundisi kubandla leMethodist uthi indaba ezifana lalezi ziyinsindabaphenduli njalo izakhamizi akumelanga zikhombane ngeminwe.

“Udubo yikuthi kwesinye isikhathi zicina zikhutha onguye ngoba indlela zokumbamba kwesinye isikhathi zicina zingenelwa yingxabano lezondano phakathi kwabantu kodwa nxa bekhona laba abalamandla yokukukhupha yindaba bengakukhuphi bakutshise bengaxabanisanga abantu benze lokhu okuzakwenza ukuthi abantu bahlale ngcono kubuhlungu ukuthi ikilinika yeSilikwe izavaliswa yizinto ezingalethi ingqubelaphambili ebantwini.”

Udaba Esilethulelwe NguAlbert Ncube
please wait

No media source currently available

0:00 0:05:27 0:00

Kusenjalo, kolunye udaba uzulu weZansi yeMaNdebeleni sebhekane lodubo lokusilela kwamanzi kulandela ukungani kahle kwezulu nyakenye.

UMnu. Edgar Ncube, isakhamuzi seSimbuka eGwanda South, uthi basengozini embi.

“Inyanga le isiyaphela siyabe sesilohlupho olukhulu lwamanzi, ekuseni ezikotsho ayaphuma kuhle kodwa ntambama susizwa ukuthi asephuma ukuthi sesilela so kusiyafika abo 15, 20 ziyabe sezisitsha izikotsho, imbuzi zinatha ezikotsho abantu banatha ezikotsho, amadonki ezikotsho konke ezikotsho ngoba lokhu kwadilika amadamu akula nyathelo eselithethwe so kulenkinga enkulu ngamanzi.”

UMnu. Norman Sithole, oweSitezi eGwanda North, uthi labo babhekane lodubo lokusilela kwamanzi.

“Indawo esikiyo ayilamanzi , silemifula esivele sinatha kiyo lonyaka ngokuswelakala kwezulu imifula le ayila manzi yomile, silesikhalazo kuhulumende ukuthi asembele imigodi esizanatha kiyo ezakuba lamanzi ahlanzekileyo njalo azaba seduze kwabantu bonke lezakhamizi zonke.”
Udubo lokusilela kwamanzi alukho emaphandleni kuphela, uManisipala wedolobho leGwanda laye usexwayise izakhamizi ukuthi zilondoloze amanzi ngoba esemalutshwane edamu osekudale ukuthi uzulu ehlale engelamanzi esikhathini esinengi.

Abezempilakahle bathi besabela ukuqhamuka kwemikhuhlane yesihudo seCholera nxa amanzi engaqhubekela phambili esilela.

XS
SM
MD
LG