amalinks wokungena

Breaking News

Inani Lezifuyo Ezibulawa Yimikhuhlane Langokuswela Amanzi eTsholotsho Lokhe Liqansa


Abalimi abafuyayo emangweni weTsholotsho eMatebelend North bakhuthaza uhulumende ukuba aphange adinge indlela ezingasiza ukulondoloza izifuyo zabo, eseziqedwe yimikhuhlane ethelelanwayo phakathi kwazo lenyamazana zendle, zihlangana lapho ezinatha khona amanzi asesilela ndawana yonke.

Abalimi laba bathi isimo lokhe sisiba sibi kakhulu njalo beqhubeka belahlekelwa yizifuyo eziyizo ebazithembileyo ukuziphilisa njengoba indawo abakiyo izulu lingani kuhle sikhathi sonke.

Osakhulayo, umnumzana Thamsanqa Mathe ngomunye walaba balimi baka Ward 7 eCawuna esiqintini se Tsholotsho North. UMathe ulandisa kabanzi ngaloludubo.

“Njalo nginanzelele ukuthi inkomo zihlangane lenyamazana zeganga ezinje ngenyathi, zahlangana lendlovu labo giraffe, intundla. Lokhu kubangele ukuthi kube le outbreak ye foot and mouth enkomeni okokuthi kuyabe sekusifa inkomo esiyabe sizithembile ezinonileyo kungafi ezicakileyo. Ezicakileyo zihle zahuquluzwa kuswelakala kwamanzi lokusweleka kotshani ikakhulu ezimunyisayo. Lapha kufe inkabi ebesizithembile ukuthi sizalima ngazo, kwafa le nkunzi.”

Kungalesi sizatho ke esithi yena labanye bakhe bekhangelele kuhulumende ukuba abasize kulobu bunzima asebebhekane labo njengoba laye eselahlekelwe yinkomo zakhe zonke, sekusele imbuzi lazo esezihlaselwa ngumkhuhlane abangawaziyo ngoba umutsha kulezo sigaba.

“Mina isibaya senkomo sesivaliwe sengisele kakhulu lembuzi but imbuzi lazo ziba lomkhuhlane, uthola ukuthi ziyavuvuka, asikaze sikubone lokho lokhe ngazalwayo, zivuvuka umhlathi.

Bengilamazinyane afika 25 and lonyaka ngilahlekelwe ngamazinyane afika 8 ngokuvuvuka umhlathi kungumkhuhlane omutsha le veterinary ayazi lutho ngawo umkhuhlane wakhona lapho ekade ngibuze khona.

Indlala kumbe udubo lokusweleka kwezifuyo kumbe indlala izaqhubekela phambili nxa uhulumende engasiphathisanga ngokusinikeza ama tractor azanceda ama villages kumbe ngenhlanyelo ezayenza ukuthi iphume.”

Abacubungula ngezombusazwe kanye lenhlakahle kazulu ngaphansi kwenhlanganiso ye Zimbabwe Democracy Institute – ZDI bathi loludubo lungalungisiswa nxa uhulumende engazimisela.

Umnumzana Bekezela Gumbo, wenhlanganiso ye ZDI uchasisa ukuba kungani besithi uhulumende kumele be nguye ongenelayo.

“Ngoba kuledamu eliyi one ekade selisele indawo yonke yona leyana, u ward 7 wonke. Sekusele I damu eliyi one ekade lisipha abantu amanzi lezifuyo. Kulamadamu amakhulu awedlula lona lelo asewangena udaka egqibeleka egangeni akulanto uhulumende ayenzayo. Indlovu ziyadutsulwa, kula lokhu okuthiwa yi Trophy Hunting, kunengi abakwenzayo, bebulala indlovu bethola imali, bagamula izihlahla bethola imali, bazingela inyathi bethola imali, kodwa asiboni okwenzakalayo ukulungisisa udaba lokuxabana kwezinyamazana Labantu lezifuyo zabo. Ngoba ngikhuluma kunje so mina ngibhodile zonke lezo indawo njenge researcher ngibonile kulenkomo ekade zigwazwa yindlovu emanzini zisifa.Kuloxhegu ongusobhuki lapho engisuka khona ekhaya etsholotsho, umdala lowana kaboni uthembele ezifuyweni zakhe ukuthi aphile kodwa izifuyo zakhe zagwazwa yindlovu, zingaguli.”

U Gumbo uthi laloba kulodubo lokuguquka komkhathi kodwa sokubangwa ngamandla langokungazinikeli kukahulumende ukulungisisa ezinye zeninga ezibhekane labalimi.

“Ayisikho kulahlekelwa okuncane khonokuyana ngoba izifuyo lezi yizo abantu abahamba ngazo ngaphi, bayakwanisa ukuhambisa abantwana ngazo esikolo, bayakwanisa ukuhamba ukuyadinga usizo ezibhedlela bayakwanisa njalo ukuthi bephile bethenge ukudla ngoba kule drought ngoba abantu bangale abatholi izulu elaneleyo Kodwa into leyi ayisikho ukuthi siyehluleka ukuthi sikuvikele lokho.

Kuyavikeleka, uhulumende angikwazi ukuthi kafuni kumbe uyehluleka kumbe kalandaba ngoba engagebha amadamu angu 2engasusa udaka loluyana loba engasusa kwamabili kuphela, indlovu leziyana ziyaphelela khonangale zingafiki ebantwini.

Ngibona angathi vele lokhe uhulumende wabantu abamnyama lokhe wangenayo kakze awalungise amadamu wona lawana.

Lokhe egqibeleka every year, nxa izulu libuya lamanzi lodaka , kuyagqibeleka kodwa ma engazama ukulukhipha lolodaka after every five years , asisoze sibe lalo uhlupho lolu esilalo.”

Kodwa uhulumende yena uvika ngokuthi konke lokhu okwenzakalayo kubangelwa yizizatho ezinengi kodwa okumqoka kuyilo udubo lokuguquka komkhathi, amanzi esesilela asebangwa yizifuyo, inyamazana zendle kanye labantu.

Umphathintambo wezokulima, u Retired Air Marshal Perence Shiri ulandisa ngokuthi kungani besithi udubo olukhulu oseluphazamisa umsebenzi wokulima yikuguquka komkhathi.

“Abantu kumele bananzelele ukuba umkhathi usuguqukile, ilanga selitshisa okwedlulise amalawulo ukwedlula lokho okwakuyikho khona endulo. Izulu lingasani esasiyazi ngesikhathi thina sisakhula. Kwezinye indawo laliqala ukuna ngenyanga kaMpandula kuthi kusiyafika ikhisimusi abanye sebesidla umumbu lamakhomane kodwa akusenjalo."

Abalimi eTsholotsho lakwezinye iziqinti zangenyakatho yeMandebeleni bathi lilakho ukuqansa inani lezifuyo ezibulawa yikuswela amanzi lemikhuhlane nanku lamadibha kahulumende vele akawasasebenzi.

Abezindaba abeReuters bethule udaba kunsukwana ezisanda kwedlula, babika ukuba abalimi eMatebeleland North balahlekelwe zinkomo phose inkulungwane ezintathu phakathi kukaMpandula loMfumfu kuphela, kubangelwa ludubo lokusilela kwamanzi kanye lamadlelo.

please wait

No media source currently available

0:00 0:03:43 0:00
XS
SM
MD
LG