amalinks wokungena

Breaking News

Ingcwethi Zempilakahle: Abantu Kabaqhaphele Imikhuhlane Ebuya Lomqando


Ingcwethi zezempilakahle zithi ukuqalisa kwesikhathi sobusika lomqando kuvame ukuza lemikhuhlane uzulu okumele ayiqaphele ukuze angalahlekelwa yimpilo, ikakhulu labo abangelamasotsha omzimba aneleyo okugoqela abantwana abancane, asebegugile, abaphila legcikwane lengculaza kanye lalabo abangabe beselatshwa isifo semvukuzane.

Imikhuhlane evame ukuza ngesikhathi somqando yejwayelekile okokuthi inengi labantu aliyitshayindiva, likhohlwe ukuthi ilakho ukuthatha imiphefumulo uma ingenqatshelwanga.

Inengi livame ukucabanga imikhuhlane yokukhwehlela amaflu, angatsho lutho kodwa abezempilakahle bathi imikhuhlane le ilakho ukubayingozi ikakhulu nxa amasotsha omzimba engaseneli emuntwini.

Eminye imikhuhlane le yesifuba elethwa ngumqando icina isiba yisihlabo, ipneumonia, yona eyingozi kakhulu olakho ukuba lesidumbu phansi.

Abezempilakahle bathi ngaphandle kwemikhuhlane evele ithelelwana lula ngesikhathi somqando esinye isizatho esenza imikhuhlane enjengofuba imemetheke lula ngesikhathi lesi yikuthi abantu batshona bezivalele endaweni ezingaphephethi moya ngenxa yokugodola imikhuhlane le ethelelwanayo ibisimemetheka lula.

UNkosikazi Michelle Nsingo, ongumongikazi, uthi umqando wenza kubelula ukuthi kuvuke ikakhulu imikhuhlane yesifuba egoqela isihlabo labo asthma kungakho kuyakhuthazwa ukuthi abantu bagqoke bakhudumale kuthi lalapho kumele baye ezimfeni babone ukuthi abalali phandle ngoba lokhu kuyabafaka engozini.
Uthi kumele njalo bananzelele ukungatshoni endaweni ezilothuli ngoba lokhu kwenza kube lula ukuvusa imikhuhlane yesifuba.

UNsingo uqhubeke esithi kuqakathekile ukuthi abantu abalamasotsha omzimba amalutshwane bazinakekele ngalesisikhathi somqando. Uthi kuqakathekile ukuthi bazinanze badle ukudla okwakha umzimba njalo banathe amanzi amanengi kodwa abengakhudumalayo hatshi aqandayo.

Omunye njalo umongikazi, uNkosazana Phathekile Msipa, uthi abantwana lasebekhulile kumele banakekelwe ikakhulu lapho besiya phandle. Uthi inyawo ziqakathekile ukuthi zingangenwa ngumqando ngoba lapho zithe zagodola kulula ukuthi umzimba wonke uhle ungenwe ngamakhaza. Uthi abantwana abalezifuba ezibuthakathaka kumele baqatshelwe njalo ukuthi abenzi imidlalo ebagijimisa kakhulu lapho besesikolo ngoba lokhu kuyingozi.

Umnumzana Abraham Nyoni, oyisakhamuzi koBulawayo, uthi sokwabalula kulezi insuku ukuthi abantu baphonguhlaselwa yimikhuhlale eyayingasilutho izolo. Uthi izolo bebesazi imithi yesintu yokuqinisa umzimba lamadolo ukuze umntwana kumbe omdala angaphonguhlaselwa yiwo wonke umkhuhlane odlula komakhelwane kodwa uthi abezempilakahle sebathi imithi yesintu ingasetshenziswa kungakho abantwana sebexega nje.

UNkosikazi Nomathamsanqa Sibanda, ongumzali, uthi abantwana yibo abavame ukuhlaselwa yimikhuhlane ikakhulu ngoba bavuka emathathakusa besiya esikolo ilanga lingakachithi amazolo lamakhaza. Uthi abazali kumele bakhuthazwe ukunanzelela abantwana labantwana labo batshone begqokile ngoba inengi lithi lingadlala likhulule amajesi beseliwakhohlwa litshone lingasakhudumali.

Abezempilakahle bathi kuqakathekile njalo ukuthi abantu bageze izandla njalonje ebusika lemizimba ihlale ihlanzekile ngoba inengi lihle lizile amanzi ngomqando okubiza imikhuhlane. Abantwana ikakhulu, kumele bakhuthazwe ukuvala amakhala lemilomo lapho bekhwehlela kumbe bethimula ukuze bangathelelani imikhuhlane.
XS
SM
MD
LG