amalinks wokungena

Breaking News

Isibhedlela seMpilo Sisolwa Ngendlela Esilandelela Abantu Abangahlawuleli Indleko


Isibhedlela seMpilo Hospital
Isibhedlela seMpilo Hospital

Izakhamizi zakoBulawayo zithi abaphathi besibhedlela seMpilo bagegelela imbuya besesaba ulude ngodaba lokulandelela izigulane ezingabhadalanga kanye lembiko ethi sokuze kubanjwa izidumbu zingaphumi anduba izihlobo zihlawule imali yesibhedlela kulokuthi balandelele uhulumende onguye ongasalethi imali yokuqhuba inhlelo ezibhedlela.

Isibhedlela seMpilo esiphathisa izigulane ezivela ezansi kweZimbabwe sibikwa sesigcina izidumbu zalabo ababhubhe bengakhiphanga inhlawulo yokwelatshwa kanye lengwalo eziyabe zidingwa yizihlobo ukuthi ziqale ukulungiselela umngcwabo.

Lokhu kwenzakala ngesikhathi isibhedlela lesi, kanye lezinye ezinkulu zikahulumende elizweni, zingela mali yokuqhuba inhlelo njalo lempahla esetshenziswayo isigugile osokwenze kwavalwa izindlu zokuhlinzela - amatheater ayisitshiyagalombili kwasala amane kuphela kweseMpilo.

Udubo lwempilakahle kulumhlubulo welizwe aluqali lonyaka ngoba izibhedlela ezinengi kulumango okuyizo ezazikhangelelwe ukuphathisa lesisibhedlela ngokwelapha izifo ezincane aziselamadokotela osekwenza inengi labantu eligula lisemadolobheni agoqela i Hwange, i Masvingo, iGweru kanye le Beitbridge lize koBulawayo esibhedlela seMpilo.

UNkosikazi Nomathemba Moyo, oyisakhamuzi, uthi leli lihlazo ngoba udubo soluqede ubuntu bonke kuzulu ngoba kwakungaziwa ukuthi izikwelede ziyabuzwa abantu befelwe. Umsebenzi kahulumende uvele yikho ukukhangela abahluphekayo, kodwa nxa sokuyibo njalo abathwaliswa nzima, uthi kufana lokuthi isibhedlela lesi sesigadla intwala ngewisa.

Isakhamuzi, uMnumzana Norman Dube, uthi uhlupho lwezibhedlela lamakiliniki solulesikhathi eside lukhona kungakho sokumele uhulumende enze amacebo okuthi loludubo luqedwa njani. Eveza ukukhathazeka ngokuqhubeka kuthiwa uzulu abhadale lanxa engenelisi, uthi kuthiwa babambe muthi bani ngoba okwenza baze eMpilo bengayi kulezizibhedlela ezidulayo yikuthi abalawo amanye amacebo ngaphandle kokuya kulezi zibhedlela zikahulumende ezikhangelelwe ukuphathisa abaswelayo.

UNkosikazi Siphiwe Mafu, isakhamuzi njalo, yena uthi ngaphandle kokuswelakala kwemali lempahla yokusebenzisa, sona isiphatho sivele kasisekho, izigulane ziphathwa angani azilamvumo yokuza kulesisibhedlela. Kungakho uthi akumangalisi ukuthi lanxa usufile asikho isiphatho kanye lenhlonipho osokuze kubuzwa izikwelede phezu kwesidumbu sakho.

Wengeze esithi izakhamizi kaziyekele isibhedlela lesi sigcine lezo zidumbu nxa sifuna kumbe sihambe emthethwandaba sithole ukuthi limali ingabhadalwa ngubani onguye osala ethwele umlandu kamuyi. Uthi nxa umuyi engumuntu omdala ovele ezehlulekele ukubhadala inhlawulo yesibhedlela ngubani okuyabe sokumele athwale lowo mlandu.

Umfundisi welinye lamabandla okholo lwesiKristu koBulawayo, uBishop Trust Sinjoki, uthi kungumlandu wamabandla ukuphathisa labo abathe behlelwa ludubo olufana lemikhuhlane lezimfa. Kuqakathekile njalo ukuthi kuphathiswe isibhedlela lesi kunhlelo zokudinga imali, ngoba uthi le yiyo imfundiso yamakholwa ukuze ubuntu bungapheli emphakathini.

UNkosazana Precious Mlauzi, oyisakhamuzi laye, uthi isibhedlela asiqhubeke sikhulumisana labosomabhizimisi lenhlanganiso ezizimele zodwa ukuthola ukuphathiswa ukuqhuba umsebenzi ngoba lokhu okokugcina izidumbu akungeke kwasiza okuyangaphi.

Okwakhathesi izibhedlela zikahulumende zakuleli ziyabhadalisa bonke abantu labaswelayo ngaphandle kwalabo abaleminyaka engaphezu kwamatshumi ayisithupha lanhlanu – 65. Eminyakeni edluleyo kuke kwahlupha udaba lwezibhedlela lezi ezasezigcina abesifazana ababelethileyo nxa bengahlawulanga indleko zonke zesibhedlala.

XS
SM
MD
LG