amalinks wokungena

Breaking News

ZWLA: Kasesulwe Isigwebo Sokulengisa


Isigwebo sogodo
Isigwebo sogodo

Inhlanganiso ezilwela ilungelo loluntu zikhuthaza uhulumende ukuba esule umthetho ovumela isigwebo sogodo kungakhathalekile ukuba isibotshwa ngesesilisa loba ngesesifazane. Inhlanganiso lezi zithi asikho isizatho sokuthi siqhubeke sikhona lesi sigwebo sogodo kusisekelo sombuso.

Lezinhlanganiso ezibalisa eye Zimbabwe Women Lawyers Association-ZWLA, Amnesty International leye Padare/Enkundleni, batshele umhlangano lentathelizindaba ngoLwesibili, owenzelwe eMedia Centre, ukuba bazaqhubekela phambili ngale mikhankaso, uze wesulwe lumthetho ovumela isigwebo sokulengisa isibotshwa.

Bathi lanxa bekujabulele ukususwa kwalesi sigwebo kwabesifazane kusisekelo esitsha sombuso, kasikho isidingo sokube lokhe ukhona elizweni lumthetho njengoba okwamanje usetshenziswa kwabesilisa abaleminyaka esukela kwengamatshumi amabili lanye – 21 kusiya kwangamatshumi ayisikhombisa – 70years.

Abahlezi bekhankasela ukususwa kwalesi sigwebo sogodo kusukela ngomnyaka ka 1962 emhlabeni jikelele, abe Amnesty International bathi eleZimbabwe kumele lilandele umzekeliso wamanye amazwe kuzwekazi le Africa ukuwesula kokuphela lomthetho wokulengisa ngoba singekho isizatho sokube lokhe ukhona.

Okhokhela uhlangothi olubona ngenhlelo zalemikhankaso enhlanganisweni ye Amnesty International unkosazana Vongai Chikwanda uthi abenhlanganiso yakhe baphikisana lalesi sigwebo kuleli ethi ngoba ukubulawa kwalabo abadale amacala wokubulala kungasoze kuphathise ukwehlisa inani lezehlakalo zokubulalana.

Lokhu kusekelwe ngumgcinisihlalo enhlanganisweni ye ZWLA, unkosazana Sarah Moyo, utshele umhlangano munye ukuba abenhlanganiso yakhe bakholwa kundaba zokulinganiswa kwamathuba phakathi kwabesilisa labesifazane kikho konke elizweni hatshi njengalokho okukusisekelo sombuso okubandlulula abesilisa abayibo okwamanje okumele bagwetshelwe ugodo.

UMaMoyo uthi bamangaliswa yikungeniswa kwesigaba esivumela ukubulawa kwabesilisa, kusikusisekelo sombuso esitsha sombuso.

Umnumzana Calvin Hazangwi, ongumqondisi wenhlanganiso ye Padare/Enkundleni uthi ukubandlululwa abesilisa njangalokho okutshiwo yisigaba esivumela ukubulawa kwabobaba, okuyibo abagwetshelwa ugodo, kuphambana lemikhankso abahlezi beyenza yokulinganiswa kwamathuba phakathi kwabesifazane labesilisa.

Intathelizindaba ebezikulomhlangano okubalisa umnumzana Jeffrey Moyo,okhulumisane le Studio Seven, zivumelana lalomkhankaso wokwesulwa uphele umthetho ovumela ukulengiswa kwalowo ofunyanwa ele cala lokubulala omunye.

Usuku oluqakathekisa imikhankaso yokususwa kwalesi sigwebo sogodo olwe World Day Agaist the Death Penalty lunanzwa minyaka yonke mhla zilitshumi kunyanga kaMfumfu selokhu lwaqalayo ukunanzwa ngomnyaka ka 2003.

Emkhosini wokunanza lolusuku ngolwesihlanu olwedlule, umphathintambo wezemithetho umnumzana Emmwerson Munangagwa, yena owasinda kulesi sigwebo ngesikhathi sombuso wabamhlophe ngoba ngaleso sikhathi kwakuthiwa usesemncinyane, uveze ukuba abebandla lakhe leZanu PF bakubona kufanele ukuba kungabi yibo abahambela uzulu phambili kodwa isinqumo sivelele kuye uzulu sokuba wesulwe loba hatshi.

Lokhu kusolwe nguMoyo ethi uzulu ngezinye izikhathi ulakho ukulahleka kumibono yakhe ngakho kumele kube yizo inkokheli ezivula abantu amehlo ukuze babone ingozi ekhona ekuthini ilizwe liqhubekele phambili lisisebenzisa lesi sigwebo sokubulala esesayekelwa ngamazwe amanengi womhlaba.

Emkhosini wokunanza lolusuku owenziwe kuviki ephelileyo, uMnangagwa,yena ohlezi ethi akawufuni lumthetho ube khona kusisekelo sombuso, uthembise ukuba uzakwenza konke okusemandleni akhe ukuze kukhulunywe ngalo loludaba emihlanganweni yabaphathintambo, wesulwe lumthetho.

Kodwa abenhlanganiso ezikhankasela ukususwa kwawo bona bathi lanxa kusemukeleka okutshiwo ngumphathintambo wezemithetho, bafisa ngabe luyatshutshiswa loludaba eleZimbabwe liwususe lumthetho kusisekelo sombuso.

XS
SM
MD
LG