amalinks wokungena

Breaking News

Kuphuma Inkuthazo Yokuthi Kakudalwe Umumo Ophathisa Omama Ukutholisa Abantwababo Ukudla Okwakha Umzimba


Ukudla okwakha umzimba
Ukudla okwakha umzimba

Abenhlanganiso eyeZimbabwe Civil Society Organization Scaling Up Nutrition Alliance, yona esebenza logatsha lwezempilakahle isikhuthaze uzulu ukuthi atholise abantwana ukudla okwakha umzimba okugoqela uchago lukamama ukuze bondleke kuhle.

Linhlanganiso ithi umkhankaso wayo lo, osanda kusungulwa, usudale ukuthi kuvulwe indawo kusakhiwo sedale lephalamende lapho amalunga alelidale alabantwana abasese bancane amunyisela khona.

Umkhokheli walinhlanganiso uMnu Kudakwashe Zombe uthi ukusilela kokudla okubalulekileyo empilweni yabantwana ludubo olukhulu kuleli oludala ukuthi abantwana, ikhakhulu abangaphansi kweminyaka emihlanu abangena kusilinganiso sokungamatshumi phose amathathu ekhulwini, 26 percent, bengaqhakazi, i-stunted growth ngesiNgisi.

“I national nutrition survey ka 2018 I khomba ukuba amatshumi amabili alesithupha ekhulwini 26% yabantwana abangaphansi kweminyaka emitshumi batholakala bebafitshane ukwedlula lokho abamele babe khona”

UZombe uthi baphakathi komkhankaso wokuxwayisa abazali ukuthi batholise abantwababo ukudla okwakha umzimba ikakhulu phakathi kwamalanga ayinkulungwane, 1,000 days nxa besanda kubelethwa.

Wengeze wathi umntwana kumele amunyiswe ibele likanina aze afikise iminyaka emibili kumbe edlula lapho njalo aqale ukuphiwa ukudla okufunakalayo nxa eselenyanga eziyisithupha.

Ukudla lokhu kugoqela izithelo ezicholiweyo, umhluzi kumbe ifruit juice ngesingisi, ilambazi lokunye okutshiyeneyo.

Kodwa abanye omama bathi kunzima ukumunyisa okweminyaka emibili ngoba kumele baphandele izimuli, khona okusuke kudale ukuthi bakhuphe abantwana ebeleni masinya sebenatha igula.

UNkosikazi Lindiwe Sibanda uyacasisa.

“Kusujela ekuseni umntwana eyofika emini elokhe engamunyanga kodwa ucago lona uyabe elufuna.Kambe kulomuntu ongadla kanye nge viki kumbe ngelanga na. So kudingakala ukuba kulungisiswe abe le enough time youkuthi amunye”

Amazwi kaMaSibanda agcizelelwe nguNkosikazi Tracy Mabhiza.

“Umntwana angaba le one month kumbe three months uhle enikwe I porridge lokunye okungamelanga bemnike ngaleso sikhathi. Yilo uhlupho esihlangana lalo.”

Oqhuba umkhankaso wokukhuthaza ukondliwa kuhle kwabantwana ekoBulawayo uMnu Craig Nyathi uthi loludubo lubhahile kulelidolobho kanye lasemhlubulweni weMaNdebeleni nje jikelele.

“Isilinganiso sami ngesokuthi phakathi kwabantwana abangu 4 oyedwa uyatholakala ele malnutrition. Lokhu kubangelwa yizizato ezintathu. Okwakuqala yikuswela ukudla okufaneleyo lokwenelayo, okwesibili yikuswela ulwazi kwezempilakahle okungaphathisa ukuvikela lesi simo, okwesithathu yikungazi ukondla amalunga emhuli ngendlela ebanikeza impilakahle encono.”

UMnu Nyathi uthi kuqakathekile ukuthi omama babekwazi ukudla okumele kudliwe ngabantwana, okugoqela okwesintu, khona athi akumelanga kukhangelelwe phansi.

“Ulwazi lokulima izilimo lezi silalo. Kulula ukuthi sikudinge ukudla lokhu, ukuthi sikulime, ukuthi sikuvune lokuthi sikugcine ngoba siyakwazi ukuthi nxa sesivune amakhomani senzani ukuthi siwadle umnyaka uze uyophela.”

IZimbabwe Civil Society Organization Scaling Up Nutrition Alliance ithi njengoba ephalamende sokulendawo yokumunyisela, amabhizimusi kumbe indawo zokusebenzela lazo kumele zenze okufanayo.

Ithi njalo kumele kuguqulwe imithetho, abesifazana baphiwe ikhefu elide lokondla lokunakekela abantwababo ukuze kuqedwe udubo lokungakhuli kuhle kwabantwana lolu, i-stunted growth.

Inkuthazo le isekelwe ngunobhala jikelele wenhlanganiso emela izisebenzi iZCTU uMnu Japhet Moyo, yena othi basuka kude belwela leli lungelo.

“Indaba ye maternity le ndaba ye partenity sesiifumene phezulu sesiitholile isingama convention eILO.Amazwe amanengi kugoqela lele Zimbabwe selike la I ratifaya le convention ye maternity, sokusele nje ukuthi sibone ukuthi Ingathola indawo phakathi komthetho welizwe.”

IZimbabwe Civil Society Organization Scaling Up Nutrition Alliance ixwayise njalo labantu abadala ukuthi badle ukudla okulungele umzimba okugoqela inyama, lanxa nje bengamelanga bayandise, imbhida, izithelo lokunye okungavikela imikhuhlane edalwa yikudla okungalunganga.

Udaba lokudla okwakha umzimba siluphiwa nguMark Peter Ntambe
please wait

No media source currently available

0:00 0:04:30 0:00
XS
SM
MD
LG