amalinks wokungena

Breaking News

NAC: Abasakhulayo Abazalwa Legcikwane Lokhu Besesaba Ukuveza Isimo Samo


HIV Ribbon
HIV Ribbon
Inhlanganiso ekhangela ukuvikela ukumemetheka kwegcikwane lengculaza eye National Aids Council, ithi ubandlululo, ukwesaba ukugconwa nguzulu kanye lokungaxoxisani lentsha ngegcikwane kubangela ukumemetheka komkhuhlane wengculaza kwabasakhulayo ikakhulu nxa kukhangelwa ukuthi abantwana abazalwa belegcikwane sebesebangeni lokuya emacansini okudinga ukuthi kuxoxiswane labasebangeni leli ngokuqakatheka kokuhlolwa igazi.

Umkhuhlane wengculaza waqala ukubonakala kweleZimbabwe ngomnyaka ka 1986 eHurungwe. Sokuyiminyaka phose engamatshumi amathathu kwenzakala lokhu kodwa ilizwe lilokhu liphezu kokulwisana lokuqeda ukumemetheka kwalumkhuhlane.

Imizamo le yehlisa inani labantu abathelelwa igcikwane leli ngengxenye ekhulwini kusukela kumnyaka ka 2001 kusiya ku 2011. Ngomnyaka ka 2011 kwakulabantwana abayisigidi ababezintandane ngenxa yengculaza.

Imizamo yokuphungula ingozi yokuthelela insane igcikwane lapho bebelethwa iPrevention of Mother to Child Transmission kanye lemithi yokwenqabela ukumemetheka kwegcikwane emzimbeni ama-antiretroviral, konke sokwenze inengi labantwana lisinde kuthi lalabo abazalwa belegcikwane baphile okwesikhathi eside.
INAC ithi lababantwana sebekhulile sebesebangeni lokuya emacansini, abanye ngabangathatha kumbe bende okwenza kuqakatheke ukuthi kukhulunyiswane labo ngokukhuluma ngesimo sabo kungela bandlululo.

Inhlanganiso le ithi ubandlululo lwenza kubenzima ukuthi abantu baphumelane egcekeni njalo abalokhu becabanga ukuthi ukuba lengculaza ngumvuzo wokungaziphathi benza kubenzima kwabasakhulayo laba abazalwa bekulesisimo ukuthi baphumele ontanga egcekeni.

Umnumzana Robert Mpofu, oyisakhamuzi, uthi kunzima ebantwaneni laba ukuthi bakhulume ngesimo sabo ngoba bakhona emphakathini abalokhu bekhuluma kubi ngalabo abalegcikwane lengculaza. Uthi abasakhulayo laba babhekana lobunzima ekwamukeleni isimo sabo ikakhulu indlela abathola ngayo leligcikwane okwenza kubenzima ukukhulumisana labosowabo ezikolo nxa bethe bafika ebangeni lokuya emacansini.

Osakhulayo, uNkosazana Amanda Ndlovu, uthi inengi labo ezikolo licabanga ukuthi abantu abangazake baye emacansini bangeke baba legcikwane likhohlwe ukuthi lilabosowabo abalithelelwa bezalwa. Uthi okwenza kubenzima ngamandla yikuthi akulamfundiso abayitholayo ezikolo kumbe emasontweni ngabantwana abalegcikwane lokuthi kuyini abangakwenza ukuthi kubelula kulabo abalalo ukuphumela egcekeni njalo lokuthi abasakhulayo bazivikele.

UMnumzana Godfrey Nduna, osebenza labantu abalegcikwane uthi uzulu wenza kubenzima ukuthi abalengculaza baphume egcekeni ngempilakahle yabo ngoba basuke bakhangelwe njengabanondindwa, amabele endlela lanxa bengabasakhulayo.

Uqhubeke esithi ubandlululo alukho kuzulu kuphela kodwa lasezimulini ezikwenza imfihlo kwesinye isikhathi uthole umntwana olegcikwane enatha amaphilisi kodwa engatshelwa ukuthi ngawani, okungalunganga.

Osebenza labasakhulayo, uNkosazana Silaye Ntabeni, uthi lanxa kuqakathekile ukukhuthaza abatsha ukuthi bangayi emacansini baze batshade kumele batshelwe ukuthi bakhona abalegcikwane bengazange baye emacansini besekuqakathekiswa ukuthi lowo lalowo ayehlolwa igazi kungakhathalekile ukuthi kazake aye emacansini, ikakhulu abesifazna lamantombazana abavame ukungakhulumi kwezemacansini.
Uthi ngaphandle kokuyahlolwa igazi kumele kuqedwe ubandlululo ikakhulu kulabo abasakhulayo ukuze lapho omunye ethe wayahlolwa enelise ukutshela abanye alobudlelwano labo isimo sakhe.

UMfundisi uMnumzana Useni Sibanda uthi kuqakathekile ukuthi abezempilakahle, izikolo, abazali kanye labamabandla okholo bakhulumisane labasakhulayo ngegcikwane kanye lokuthi bakhona abasakhulayo abalegcikwane abalithelelwa bezalwa. Uthi ingxoxo ngengculaza kumele zingaphimlandu kulowo olegcikwane kodwa zijonge ukuphathisa ukuqeda ubandlululo kanye lokumemetheka kwegcikwane ikakhulu kuntsha eyiyo ikusasa yelizwe.

Inhlanganiso kanye lamabandla okholo amanengi alokhu esatshumayela ivangeli lokuziphatha lokuzigcina ekulwisaneni legcikwane lengculaza okuvame ukuletha ubandlululo kulabo abavele sebelalo. Intsha yakuleli iyayidinga imfundiso eqeda ubandlululo njalo ikhuthaze ukuyahlolwa igazi lokuvikela lapho abantu besiya emacansini.
XS
SM
MD
LG