Ezra Sibanda
Inengi lezizalwane zeZimbabwe esezihlala eBhilithane seziqalile ukuthengela izihlobo labangane ekhaya ukudla okufana lamafutha okupheka angatholakaliyo, leyinye impahla etshiyeneyo okugoqela izigqoko lezifela emlonyeni.
Udubo olukhona eZimbabwe lwenza ibhizimisi yokuthwala impahla zisuka eNgilandi zisiya eZimbabwe itholise abanengi inzuzo enkulu.
Sokulabomalayitsha abathwalela izizalwane zeZimbabwe impahla bezisa kuzihlobo labangane ekhaya.
UMnu. Victor Manyora, omunye walaba omalayitsha osebenza eseNgilandi, uthi, “Omalayitsha abakho eGoli kuphela laseUK sikhona. Nxa ufuna ukuthumeza impahla eZimbabwe, noma yiphi indawo eZimbabwe, khuluma lathi, inumber zami ezeUK ngitholakala ku +447440388939 noma yini elifuna ukuyithumeza isuka eUK isiya eZimbabwe siyathumela.”
Omunye njalo umalayitsha nguMnu. Wellington Mdlongwa othi bathwala impahla enengi ethunyezelwa kwele Zimbabwe.
“Abafuna amadrums siyakwanisa ukulilethela amadrums at an extra cost, siyadeliver ekhaya door to door. Nxa lifuna ukukhangela iFacebook yethu ithi Mthwakazi shipping. Uzazibonele konke lapho.”
UNkosazana Tawana Moyo nguye yedwa emulini yakwabo ophandle kwelizwe njalo isimo somnotho senza abangakibo bakhangelele kuye.
“Ahh! Indla futhi lonyaka ekhaya, abantu bekhaya bayakhala ngendlala. Kunjenje lami ngidinga umalayitsha wami ukuthi ngithumele impahla lami ukuthi ziyefika kutsho ukuthi zifike iKhisimusi labo abadala bathole ukuthi ukudla sokufikile ngoba bayakhala kakhulu abantu ngendlala ekhaya, kuthiwa akulalutho. Sesiskhalela nje ukuthi nga isimo siyatshintsha bakithi.”
UNkosazana Zanele Moyo, omunye owayezondiswe yimpumela yokhetho esithi kasathumeli izihlobo ukudla, uthi seguqule umqondo wakhe ngoba engafelwa yizihlobo ngendlala.
“Eyi abantu bekhaya baze bathwalanzima, imali ikhona ezikhwameni, kodwa baswela ukudla, sesize sidinga abomalayitsha base England ukuthi bahambisele abadala ukudla. Kambe lilizwe elinjani elikhalela upresident omutsha lonaleli.”
Kusobala ukuthi uhlupho lokuswelakala kokudla lemali ekhaya sokubamba ngamandla izizalwane zeZimbabwe ezinengi ezisemazweni ukuthi zicabange kabili ngokuzwela abasekhaya ngokubathengela okumele bakuthole empilweni okungelula ukuthola elizweni njengoba kulokusilela kwemali ingatholakali emabhanga laloba umuntu elayo.