amalinks wokungena

Breaking News

Abanye Abantu Bafuna Ibutho Livimbe Ababaleka eZimbabwe Bangene eBotswana Okungekho Emthethweni


Zithwele nzima izizalwane zeZimbabwe ezingela maphepha okuhlala kwele Botswana.
Zithwele nzima izizalwane zeZimbabwe ezingela maphepha okuhlala kwele Botswana.

UMnu. Samson Guma Moyo, owebandla elibusayo eleBotswana Democratic Party, uthi sokumele basebenzise ibutho ukwenzela ukuthi kuvinjwe izizalwane zeZimbabwe ezingena elizweni leli okungekho emthethweni.

UMoyo uthi udaba lolu soludale ingxabano phakathi kwamazwe womabili.

Abekhomithi ebona ngokusebenza kwenhlangothi zikahulumende eBotswana, eyePublic Accounts Committee (PAC), bathi amasotsha kumele ancedise ukwenqabela abangena okungekho emthethweni elizweni bevela kweleZimbabwe.

UMoyo, ongumngcinisihlalo wekhomithile le njalo olilunga ledale lephalamende wenze linkuthazo emhlanganweni owe PAC eGaborone ngoMvulo.

Ubuze akade emiswe phambi kwe PAC ukhomanda webutho leBotswana uPlacid Segokgo ngokungenziwa libutho leBotswana Defence Force ekwenqabeleni ukuthi abeZimbabwe bangene eBotswana okungekho emthethweni.

UMoyo uthi ukungena kwabe Zimbabwe okungekho emthethweni kwele Botswana, sekudale ukungezwani phakathi kwamazwe womabili.

Ukhale kakhulu ngokuthi, yena, njenge lunga ledale lephalamende emele ezinye izigaba ezisemngceleni leZimbabwe, usebone ukuqonga kwamacala adalwa ngabavela eZimbabwe beseqa umngcele.

UMoyo uthi sesifikile isikhathi sokuthi ibutho liqinise imikhankaso yokubhodabhoda emngceleni weBotswana leZimbabwe ukuze kulwisane lokungena kwabantu okungekho emthethweni.

Uthi udubo yikuthi ucingo emngceleni phakathi kwamazwe womabili, selwabhidlizwa, okwenza ukuthi abantu bengene lula bevela eZimbabwe, njalo, amasotsha awalindi ukuqinileyo.

USekgogo utshele umhlangano wePAC ukuthi bayazama ukulinda emngceleni, kodwa inani labebutho liphansi ukuthi linqobe labo abangena elizweni okungekho emthethweni.

AbeZimbabwe bona bathi noma eleBotswana lingaze lilwise kanjani kuzabanzima ukumisa ukungena kwabantu okungekho emthethweni ngenxa yesimo esinzima somnotho ekhaya.

UMnu. Nkazimulo Dube abantu abanengi bakhangelelwe ukuthi bayekwele Botswana ngenxa yesimo esibi sezomnotho kwele Zimbabwe.

“Ngendlela izinto ezimi ngakhona, abantu bazaqhubeka bengena eBotswana bezodinga okungabaphilisa ngoba into kazimanga kahle ekhaya okwakhathesi.”

UMnu. Andreas Sibanda yena uthi abantu beZimbabwe kabazenzi ngokweqa umngcele befaka impilo zabo engozini, kodwa benziwa ngumumo welizwe.

“Akulamuntu ongafuna ukweqa umngcele ehamba umango omude esenza ngabomo. Abantu bafuqwa ngumumo okhona ekhaya, okuyiwo okumele ulungiswe.”

Inombolo eBotswana zitshengisa ukuthi inani labeZimbabwe abangena kulelozwe okungekho emthethweni aliyehli, kulaba bafika phose inkulungwane eziyisithupha abangena ngoMpendulo kuphela.

Udaba Esilethulelwe NguMartin Ngwenya
please wait

No media source currently available

0:00 0:03:15 0:00

XS
SM
MD
LG