amalinks wokungena

Breaking News

Abadabuka eZimbabwe Abahlala Kwele Botswana Sebesehluleka Ukuyabona Abantwana Ekhaya


Abanye abantu abadabuka eZimbabwe abahlala kwele Botswana.
Abanye abantu abadabuka eZimbabwe abahlala kwele Botswana.

AbeZimbabwe asebehlala kwele Botswana bakhala ngokuqhubeka kuvalwe imingcele, ngesikhathi amazwe atshiyeneyo ezama ukuvimba ukumemetheka kwegciwane leCOVID-19. Inengi latshiya imuli ekhaya, kodwa ngenxa yokuvalwa kwemingcele, abesenelisi ukuyafika eZimbabwe.

Inengi labadabuka eZimbabwe abasebenzela kweleBotswana bakhala ngokuthi abesenelisi ukuyabona imuli zabo kungenxa yokuvalwa kwemingcele, kuthi lalapho kufiwe abenelisi ukuyahlanganela labanye esililweni.

Omunye wabo nguMnu. Andrew Sibanda, osebenza edolobheni leGaborone, othi usephose afikise umnyaka lokhe wacina ukubona ingane zakhe.

Okunzima kuSibanda labanye abakusimo esifanayo, yikuthi akwaziwa ukuthi imngcele izavulwa nini.

“Umnyaka ususiyaphela ngingazange ngibe labantwana. Njengabantwana abasakhulayo bayabe befuna ukuthi babelabazali eduze. Kusilimazile sibili kakhulu. Ngahawukela labo ababalabantwana ngesikhathi selockdown, benelisa ukubafundisa abakufisayo.”

USibanda uthi kuqakathekile ukuthi abantu bahlale eduzane lemuli zabo, ithuba inengi elingasalitholanga ngenxa yezehlakalo zeCOVID-19.

Omunye njalo oweZimbabwe eGaborone, uNkosikazi Patience Dube-Nleya, uthi ububone konke ubunzima ngesikhathi seCOVID-19 eyehlukaniswe lemuli yakhe.

“Sekuyenze engathi sivela kumuli ezingahlangana. Sisabalele asibonani ngenxa yemngcele evaliweyo. Ngilentombazana ebingikhangelele ukuba layo ngesikhathi efikisa iminyaka engamatshumi amabili lanye.”

UMnu. Cephas Tshuma ngomunye wabalenhlanhla yokuthi imuli ulayo eBotswana. Kodwa uthi imizi eminengi ingabe isichithekile ngenxa yokuqhamuka kweCOVID-19.

“Iminengi sibili imizi esidilikile enyangeni zonalezi ezidluleyo. Kodwa njalo futhi kwenza ukuthi abantu bazwisise ukuqakatheka komunye ophila laye.”

Ofundele ukweluleka abantu kusimo ezitshiyeneyo, uNkosikazi Ellen Moyo, uthi isimo esikhona asilungelanga impilakahle lenhlalakahle yezimuli.

“Uma ubaba lomama bevalelwe emazweni atshiyeneyo, kuletha ukwehlukana emulini, abazali abasenelisi ukuthi bakhulise abantwana ngendlela efanele. Kulakho ukulimaza imuli esikhathi esizayo.”

EleBotswana kany leleZimbabwe awakavezi ukuthi uzulu jikele uzavunyelwa nini ukuqala ukuchapha imingcele.

Kodwa sekuzibonakaliso ezinengi ezikhomba ukuthi amazwe aseqala ukuyekethisa kancane kancane iziqondiso zeCOVID-19, eleSouth Africa libike ngoLwesithathu ntambaka ukuthi imngcele izavulwa ekuqaleni kuka Mfumfu.

XS
SM
MD
LG