amalinks wokungena

Breaking News

Idolobho LakoBulawayo Linanza Usuku lweTB Day


Isigaba sakoBulawayo sinanze ilanga lomkhuhlane wofuba ele World TB day phakathi kokukhathazeka ngenani labantu elilokhu libulawa yilumkhuhlane elidinga ukwehliswa ukuze lelidolobho ligcwalise isinqumo sogatsha lwezempilakahle ukuthi phose amatshumi ayisificamunwe munye ekhulwini – 87% labantu ababa lofuba belatshwe basile.

Uhlangothi lwezempilakahle ekhansilini yakoBulawayo luthi lanxa inani labantu elibulawa ngumkhuhlane wofuba lehlile livela kutshumi lantathu ekhulwini – 13%, itshumi ekhulwini elilokhu lisifa lisesephezulu kakhulu okutsho ukuthi kusadingeka imfundiso ngalumkhuhlane ukuze kwehliswe ukumemetheka kwawo.

IBulawayo ibinanza ilanga lofuba iWorld TB Day enanzwa emhlabeni wonke jikelele mhlaka 24 Mbimbitho elingananzwanga ngesikhathi ngenxa yokusilela kwemali.

Imbiko eyethulwe lugatsha lwezempilakahle kazulu ithi lanxa ilizwe lonke jikelele libhekane lohlupho lofuba ikakhulu ebantwini abaphila legcikwane lengculaza, imizamo isiyehlise lelinani elizweni ngaphandle kwenani elikuzigaba zakoBulawayo, Matabeleland North, South le Midlands elilokhu liphezulu.

Umkhuhlane wofuba uhlasele abantu abangaphezu kwamatshumi amane lanhlanu enkulungwane – 47 000, ngomnyaka ka 2012, lelinani lehla nyakenye laya ngaphezulu nje kwenkulungwane ezingamatshumi amane enkulungwane – 41 305 elizweni lonke jikelele.

Kunani labantu elihlaselwe ngumkhuhlane wofuba, abangaphezu kwamatshumi ayisificaminwemibili ekhulwini – 82%, batholakale belegcikwane le HIV.

UNkosikazi Sithokozile Hove, ophethe uhlelo lwe European Care ngaphansi kwe Integrated Health Care Fund kumakilinika ekhansili uthi imali evela kunhlanganiso ezizimele zodwa isisebenze kakhulu ukuthuthukisa inhlelo zokwelapha labo abelesifo sofuba iTB kanye lengculaza kulelidolobho lanxa kulokhu kusadingeka enye imali.

UMnumzana Richard Gasela, owekhansilini, uthi ukuswelakala kwemali yokuqhuba inhlelo zomkhuhlane wofuba sokwenze njalo abempilakahle bengenelisi ukulandelela izigulane njengalokho okwakusenziwa kudala nxa umuntu ethe waba lesifo sofuba.

Ekhuluma ngohlupho lomkhuhlane wofuba, uMnumzana Brighton Ndlovu, okewaba lalumkhuhlane, uthi udubo olukhona kuleli yikwesaba okusebantwini ukuya ezibhedlela kuselesikhathi.


Uthi lumkhuhlane usubulale inengi labantu elizweni ikakhulu kulezinsuku usuhlangane lengculaza ngoba inengi labantu lisesaba ukuthi kuzathiwa selilaleligcikwane..

Ugatsha lwezempilakahle kazulu lokuphathwa kwabantwana luthi lanxa ilizwe lonke jikelele libhekane lohlupho lofuba ikakhulu ebantwini abaphila legcikwane lengculaza, umkhuhlane lo usumemetheke wagcwala kuzigaba zeMatabeleleland le Midlands okuthwalisa nzima idolobho lakoBulawayo eliyilo elilezibhedlela ezinkulu ezikhangele iziqinti lezi.

U Dokotela Charles Sandy, ongumsekeli kamqondisi kunhlelo zomkhuhlane wofuba lengculaza kugatsha lolu, uthi abantu abahlala kulezizigaba bahlezi besiya kumazwe asemgceleni welizwe, abhekane lohlupho olungaphezulu lokulwisana lalumkhuhlane.

Uthi izigaba lezi zibhekane njalo lodubo lokuswela amakiliniki njengakusiqinti se Beitbridge lapho izakhamizi ezihamba amakhilomitha angamatshumi amane lanhlanu – 45km ukuthola uncedo kwezempilakahle zicine zikhethe ukuya koBulawayo.

Isakhamuzi, uMnumzana Gabriel Ncube, uthi udubo olukhona kulumango yikuthi inengi labantu elibanjwa ngumkhuhlane wofuba liphandle kwelizwe lithi selifika ngapha lekele ukunatha imithi ngoba ezikhathini ezinengi lengwalo eziveza ukuthi umuntu ubevele ephethwe yini ziyabe zingekho.

Lanxa ilizwe lisenza kuhle kumizamo yokuqeda umkhuhlane wofuba, lilokhu lingelinye lamazwe abhekane laloluhlupho okungaphezelu emhlabeni. I Zimbabwe ingeye tshumi lasikhombisa – 17 kumazwe angamatshumi amabili lambili -22 abhekane lohlupho lofuba olungaphezulu, kuthi iMatabeleland isemgceleni we South Africa engeyesibili le Botswana engeyesificaminwemibili emhlabeni kumazwe asedutshwe yilumkhuhlane. Ngimele iStudio Seven koBulawayo, nginguNothando Sibanda.

XS
SM
MD
LG