amalinks wokungena

Breaking News

Izizalwane zeZimbabwe Eziya Ekhaya Zesabela Ingozi Zomgwaqo


Beitbridge Border Post
Beitbridge Border Post
Njengobanje izizalwane zeZimbabwe ezihlala kwele South Africa seziqalisile ukuphindela ekhaya kukhefu leKhisimusi, inengi lithi likhathazekile kakhulu ngengozi zomgwaqo ezilokhu zisanda. Ngenyanga ephelileyo kufe izizalwane zeZimbabwe ezilitshumi lapho kungqikilana ibhasi lemota encane esabelweni seLimpopo kwele South Africa. UBenedict Nhlapho weStudio Seven ukhuluma lezizalwane zeZimbabwe lezi ngovalo ezilalo lwengozi zomgwaqo kanye lalokho okumele abasebenzisa imigwaqo bakwenze ukuze benqabele izingozi lezi.

Ukusondela kwekhefu leKhisimusi kuletha intokozo enkulu kuzizalwane zeZimbabwe ezihlala kwele South Africa njengoba kuyiso sodwa isikhathi abasitholayo ukubuyela ekhaya beyehlangana lezihlobo labangane.

Kodwa isilinganiso sengozi zomgwaqo osuka eGoli ulubhekise eZimbabwe u – N1 North, selitshiye abanengi betshaywa luvalo ngohambo okufanele bangene kulo.
Ngenyanga ephelileyo, ibhasi ebisuka eJohannesburg ilubhekise eHarare lemota encane ebivela koBulawayo zingqikilene esabelweni se Limpopo kwele South Africa kwahle kwafa abantu abalitshumi lanye.

Ngakolunye uhlangothi ingozi zomgwaqo kwele South Africa zivele ziyanda minyaka yonke ngesikhathi sekhefu lekhisimusi. Nyakenye kwele South Africa kube lengozi zomgwaqo ezedlula inkulungwane ngo Mpandulanje kuphela, kwafa abantu abedlula ikhulu lengxenye, (1515).

Lokhuke sekwenze abeZimbabwe abanengi besabe ukungena ehambeni lokubuyela ekhaya okuluhambo abangeke baluphuthe.

Umnumnzana Freedom Moyo uzalwa e Marinoha, eKezi ezansi yakwele Mandebeleni, okuyikho okudabuka khona abantu abahlanu abafela emotenile eyangqikilana lebhasi. Uthi ingozile ibatshiye belesithuli njengezizalwane zeZimbabwe ezisebenza kwele South Africa.

Umnumnzana Prince Mlilo, odabuka esigabeni seManyane eKezi, uthi okubethusayo yikuthi bakhona abazavelelwa zingozi zomgwaqo ngesikhathi belubhekise ekhaya ngekhefu lekhisimusi loba nxa sebebuyela emsebenzini kwele South Africa.Kodwa uMlilo uthi kukhona okungenziwa ukwehlisa inani lelezi ingozi.

Isizalwane seZimbabwe umnumnzana Bongani Nxumalo laye ngomunye wabakhathazeke kakhulu ngengozi zomgwaqo abeZimbabwe laba abalakho ukuhlangana lazo ngesikhathi belubhekise kukhefu le khisimusi.
Uthike okwephula inhliziyo yikuthi inengi lalezi ingozi bezingenqatshelwa nxa abantu bengalandela imithetho yemigwaqo ngokugcweleyo.

OkaNxumalo ukhuthaza abalubhekise ekhaya ngekhefu lekhisimusi ukuthi benze konke okusemandleni abo ukuvikela ukulahleka kwemiphefumulo engozini zemigwaqo.

Inengi labeZimbabwe lithi ithemba labo selikuMvelingqangi ukuthi uzabaphephisa engozini zomgwaqo ngesikhathi besiya eZimbabwe aphinde njalo abavikele sebephenduka.
XS
SM
MD
LG