amalinks wokungena

Breaking News

Uzulu Emadolobheni Lokhe Ekhala Ngohlelo LwamaPre-paid Water Meters


Ingcwethi kwezempilakahle, abalwela amalungelo oluntu kanye lezakhamizi, bathi lanxa uhulumende ephe amakhansili imvumo yokuthengisa amanzi engakasetshenziswa lokhu akusidaba lwemali kuphela kodwa luphatha ezempilakahle ngoba lapho kulabantu abangela amanzi ahlanzekileyo kulakho ukuthi kuqhamuke imikhuhlane njalo imemetheke lula.

Inengi labantu nxa licabanga ngempilo yemadolobheni libona ubunkanyankanya bezibane, amanzi angahanjelwa mango abuya nje ngokutshilwa kwezimpompi kanye lezambuzi ezinukelela amakha amnandi.

Bacabanga impilo yalabo abakhomba ngophakathi, abathola konke okukhwabithwa zinhliziyo zabo bengakhathali ngokuqhamuka kwemikhuhlane ebizwa yingcekeza kumbe ukusebenzisa amanzi angahlanzekanga.

Le yiyo impilo ephilwa linengi labantu emadolobheni kodwa abezempilakahle kanye labalwela amalungelo abantu bathi lokhu kuzakuba liphupho nje nxa uhulumende engavumela amakhansili ukuthengisa amanzi phansi kohlelo lwama prepaid metres.

Amakhansila afuna ukuqala loluhlelo ngesikhathi ukudabuka kwempompi ezihambisa ingcekeza njalonje sokutshiye lamanzi asemigodini ama boreholes engasanatheki ngenxa yokungcola egcwele lokuyizinanakazana okubangela imikhuhlane.

UNkosazana Jenni Williams olwela amalungelo abesifazana loluntu, uthi ukuthengiswa kwamanzi ngaloluhlobo akuphathi izikhwama zikazulu kuphela kodwa ludaba lwezempilakahle ikakhulu kubomama abadinga amanzi njalonje emizimbeni yabo. Uthi nxa kukhangelwa amanzi kanye lokutholakala kwawo kumele kunanzelelwe ukuthi ukuswelakala kwawo kuyingozi enganani kwezempilakahle.

UNkosazana Emily Moyo, oyisakhamuzi eCowdray Park lapho abangela impompi ezindlini, uthi bahlezi bedinga amasu okuzivikela emikhuhlaneni ikakhulu izulu lisina okwenza kubelula ukuthi ingcekeza imemetheke. Uthi ngumsebenzi wansukuzonke ukukhangela abantwana ukuthi bahlale behlanzekile, bageze izandla bengakaphathi ukudla njalo bagcine amanzi asezitsheni ehlanzekile.

UNkosazana Memory Nsingo, ohlala kulumuzi njalo, uthi kuqhamuka imikhuhlane yesihudo lezilonda njalonje ngenxa yengcekeza ebangelwa yikuswelakala kwamanzi ezindlini.

Lanxa nje koBulawayo kungela ababulawa yimikhuhlane ebangelwa luhlupho lwamanzi efana le typhoid ledysentery, , kuqala ukuna izulu idolobho leBeitbridge libe lomkhuhlane weCholera. Ingcwethi kwezempilakahle zithi imikhuhlane le ivame ukumemetheka lula lapho abantu behlala endaweni ezingela amanzi ahlanzekileyo.

UDokotela Gibson Mhlanga ongumqondisi we nhlanganiso ekhangela ukulwisana lemikhuhlane ememethekayo, i Preventive Services, uthi imikhuhlane imemetheka ngoba esikhathini esinengi abantu abampofu yibo abaswela amanzi baswele loncedo lapho beludinga. Uthi abalemali yibo njalo abavikelekileyo abathola amanzi ahlanzekileyo lezambuzi ezilamanzi.

Umqondisi wenhlanganiso yezakhamizi i Combined Harare Residents Association, uMnumzana Mfundo Mlilo, uthi ukwehluleka kukahulumende ukusekela amakhansili emadolobheni yikho osekubangele imikhuhlane elizweni.

Uthi inkokheli ziqakathekisa imisebenzi engaphathisi impilakahle kazulu okuyikho lapho uhulumende aqedela khona yonke imali kulokuthi akhangele ukuhlanzwa kwamanzi, ukubuthwa kwezibi lokutholakala koncedo ezibhedlela lapho ludingakala.

Amakhansili adinga imali ethe xaxa ukulungisa impompi ezihambisa ingcekeza lezamanzi okunatha esezileminyaka zagqitshelwa. Iikhansili yakoBulawayo yona ithi idinga imali yokuthenga amamitha la okuthi abantu babhadalele amanzi bengakawasebenzisi, lanxa uzulu elokhu emisana layo ethi loluhlelo lulakho ukuletha inhlupho kwezempilakahle lapho amanzi ahlanzekileyo azasilela ebantwini abangela mali. Inengi labantu emadolobheni elihlala endaweni ezihlala abanengi lihlalele evalweni lingazi ukuthi iyozala nkomoni nxa loluhlelo lungaqhubeka.

XS
SM
MD
LG