amalinks wokungena

Breaking News

Uhulumende Usungula Okusemthethweni Ijekiseni Lokuvikela Isihudo seRotavirus


Ugatsha lwezempilakahle solusungule uhlelo lokwenqabela umkhuhlane wesihudo ebantwaneni abaleminyaka engaphansi kwemihlanu obangelwa ligcikwane elibizwa ngokuthi yirota virus.

Abezempilakahle bathi irotavirus vaccine le iqale ukunikwa abantwana elizweni ngenyanga ephelileyo ngemva kokuba ukucubungula imbangela yemfa ebantwaneni eHarare Central Hospital iveze ukuthi insane lezi zibulawa yisihudo esibangelwa yirota virus.

Umuthi lo othontiselwa emlonyeni unikwa insane ezilamaviki ayisithupha uphindwe njalo lapho usane lufikisa amaviki alitshumi.

Ugatsha lwezempilakahle luthi igcikwane leli yilo imbangela yesihudo ebantwaneni phose kumatshumi ayisitshiyagalolunye ekhulwini alabo ababalalumkhuhlane.
Igcikwane leli lilemihlobo emihlanu kodwa uhlobo lweRotavirus A yilo oluvamileyo.
Inhlanganiso ekhangela ngezempilakahle emhlabeni wonke jikelele, iWorld Health Organisation, ithi phose ingxenye yesigidi sabantwana – 450 000, abaleminyaka engaphansi kwemihlanu bayafa emhlabeni ngomnyaka ngenxa yesihudo esibangelwa ligcikwane leli, ikakhulu emazweni asathuthukayo.

Lanxa kunjalo, iWHO ithi ukuvikela, iRotavirus vaccine, kuyehlisa kakhulu inani labantwana ababalalumkhuhlane.

Osebenza kuhlangothi lwempilakahle kazulu ipublic health, uNkosikazi Sindisiwe Dube, uthi eminyakeni edluleyo ilizwe belibhekane lodubo lwabantwana abanengi ababulawa yisihudo kwaze kwaqalwa uhlelo lokuthi kucutshungulwe imbangela yalumkhuhlane esibhedlela seHarare Central. Uthi inhlolisiso yaveza ke ukuthi leligcikwane selamemetheka elizweni lihlasela insane okwenza uhulumende athathe inyathelo lokuletha uhlelo lokunika abantwana umuthi ukuze bavikeleke ngoba lokhu kungcono kulokuwelapha umkhuhlane usungenile. Wengeze esithi umkhuhlane lo uyingozi ebantwaneni kodwa ebadaleni leligcikwane alibulali.

UNkosikazi Dube uqhubeke esithi ngenxa yokunika abantwana umuthi lo, sebaguqula amabanga lapho abantwana abanikwa khona imithi yokuvikela.
Uthi kudala babehlaba abantwana lapho bezalwa bebavikela emkhuhlaneni wofuba, besebelandela ngokuvikela umkhuhlane wobugoga lokunye, khathesi sebelandela kumaviki ayisithupha lalitshumi njalo sebevikela imikhuhlane engaphezu kwetshumi ebantwaneni. Uthi kudala babevikela imikhuhlane emihlanu kuphela ufuba, ubugoga, indingindi, uphepha oludonsayo lamaketane.

Umongikazi Prisca Moyo, uthi minengi imihlobo yesihudo eminye engelangozi kakhulu kodwa akumelanga abazali bagcine abantwana kodwa lapho ethe waqala ukugijima ahle amuse esibhedlela ngoba igcikwane leli alingeke libonakale ngamehlo kodwa ngemva kokuhlolisiswa esibhedlela. Uthi wonke umntwana ohlanzayo, ogijimayo njalo otshisayo kumele asiwe esibhedlela.

UNkosikazi Bianca Marumo, ongumzali, uthi kuhle ukuthi abantwana sebevikelwa kumikhuhlane eminengi kodwa kuyadingeka ukuthi abazali babeyazi limikhuhlane bahlale beqaphele. Uthi abezempilakahle lamhla abasafani labakudala ababechasisela omama imikhuhlane abantwababo abavikelwa kiyo kodwa bayabahlaba nje bengakhulumi lutho.

IZimbabwe ihlezi iqakathekisa ukuvikela abantwana kumikhuhlane etshiyeneyo kusukela ilizwe lithola uzibuse. Ukusilela kwabongi elizweni lokuwa kwenotho yelizwe ngeminyaka edluelyo kwaphosa kwaphambanisa lloluhlelo okwenza kwaqhamuka umkhuhlane wendingindi ngo 2009.

UMnumzana Bhekimpilo Nyathi, oyisakhamuzi, uthi kuvamile ukuthi uhulumende alethe inguquko kwezempilakahle kodwa kuyadingeka ukuthi akhulumisane labantu ngokwenzakalayo hatshi ukuthi kuthiwe lethani abantwana kungelamfundiso ngomkhuhlane odinga ukwenqatshelwa.

Eminye njalo imikhuhlane evikelwayo kuleli ebantwaneni ngowesihlabo ipneumonia, owesibindi ihepatitis B kanye leminingitis. Abantwana bonke bayathola imithi kungakhathalekile ukuthi balegcikwane lengculaza kumbe hatshi.
XS
SM
MD
LG