amalinks wokungena

Breaking News

Ingcwethi Zempilakahle: Ukuzimuka Kuyingozi Kwezempilakahle


Ingcwethi kwezempilakahle zithi sokuqakathekile kulezi insuku ukuthi uzulu akhangele ukudla akudlayo ukuze imizimba ingakhuluphali kakhulu ngoba inengi labantu selizimuka okwenza lihlaselwe yimikhuhlane egoqela owetshukela i-diabetes, eyenhliziyo kanye leminye eminenginengi.

Ekadeni ukuzimuka kwakutshengisa ukuthi umuntu uhlezi phakathi komhlane lembeleko kuthi lapho kulinina kuvele kuthiwe inina nina ngelinyathela phansi kuvume umhlaba.

Ebantwini abansundu vele ukuzaca komzimba kwakungabukeki ngoba inengi lalikholwa ukuthi lowo onjalo kaphilanga kuhle kumbe uhlezi ezidla ngaphakathi ngodubo oluthile.

Lanxa nje besesekhona abaqakathekisa ukuzimuka komzimba, ingcwethi kwezempilakahle zithi kulezi insuku inengi labantu selizimuke okungafanelanga ngenxa yokudla okudliwayo okungalungelanga umzimba kanye lokutshona abantu behlezi kumbe besebenza imisebenzi engadingi amandla amanengi.

Inhlanganiso ye Overseas Development Institute, ithi inengi labantu selikhuluphele okudlulisa amalawulo – okuthiwa yi obesity ngenxa yamafutha letshukela okudliwa kulezi insuku.

Inhlanganiso le ithi ukucubungula kwayo kuveza ukuthi abantu abadla ukudla okulamafutha amanengi ngabasezansi yezwekazi leAfrica kuthi abadla itshukela kakhulu ngabasemazweni entshonalanga.

Umongameli wenhlanganiso yabodokothela bezibhedlela, i-Hospital Doctors Associaton, uDokotela Tendai Mukwenga, uthi ukuzimuka kakhulu akumelanga kubukwe ngoba kungumkhuhlane olakho ukubiza eminye imikhuhlane.

Uthi inani labantu elihlaselwa ngumkhuhlane wetshukela, oweHigh Blood Pressure kanye leminye etshiyeneyo ehlasela inhliziyo iya ikhwela ebantwini abalemizimba emikhulu.

Enye ingcwethi njalo, uMnumzana Colin Hlatshwayo, uthi ukudla okudliwa kulezi insuku akwakhi mzimba kodwa kuyawulimaza ngenxa yemithi esetshenziswa ekukhuliseni izifuyo eyama GMO.

Uthi phezu kwalokho inengi labantu litshona lihlezi emahofisini, lihamba ngezimota kuthi lalabo abangasebenzi emahofisini batshona behlezi phansi isikhathi esinengi ingabe ngabathengisayo kumbe abangasebenziyo.

UNkosikazi Patience Valela, ophatheka kwezemidlalo, uthi kuqakathekile ukuthi uzulu azinike isikhathi sokwenza imidlalo etshiyeneyo elakho ukuqinisa umzimba njalo ungakhuluphali kakhulu.

Uthi lanxa inengi labantu elikhanya lifisa ukuthi libe lemizimba emincane kungabesifazana, kuyadingeka ukuthi labesilisa bakuqakathekise lokhu ngoba labo bayahlaselwa yimikhuhlane ye BP kumbe batshaywe ngama stroke.

Uthi ukuzinika amahola nje amalutswane ngeviki ukuthi umuntu adlale ibhola, kumbe ahambe okwebanga nje etshitsha kulakho ukumsiza ukuze umzimba uthole impilakahle.

UNkosazana Sakhile Fuyana, ophatheka njalo kwezemidlalo, uthi abesifazana ikakhulu batshona bekhangele imuli besebekhohlwa ukuzinika isikhathi sokuphatheka kumidlalo etshiyeneyo ephathisa umzimba.

Isakhamuzi, uMnumzana Kholwani Khanye, uthi udubo olukhona ikakhulu kwabasakhulayo ngolokuthi sebajayela ukudla kwakulezinsuku okugcwele amafutha letshukela bakhohlwa ngokwesintu okuyikho okulakho ukwakha umzimba ngendlela kungazimukisi okwedlulisa amalawulo

Uthi osomabhizimisi bakulezi insuku bagijimisa imali kungakho uthola inkukhu sezinikwa ukudla okuzikhulisa ngamaviki amalutshwane nje besezithengiswa osokwenza labantu abazidlayo bakhule ngaleyo ndlela.

Uthi abazali kumele bajwayeze abantwana umkhuba wokudla imibhida, izithelo kanye lokudla kwesintu ngoba indlela okulinywa ngayo akufakwa imithi eminengi engaqondanga.

Ingcwethi kwezempilakahle zithi abantu bangaqakathekisa ukudla okwakha imizimba kungelamafutha letshukela enengi njalo bazinike isikhathi sokuphatheka emidlalweni etshiyatshiyeneyo kulakho ukuthi umkhuhlane wetshukela wehle ngamatshumi ayisitshiyagalolunye ekhulwini – 90%, owenhliziyo wehle ngamatshumi ayisitshiyagalolunye ekhulwini – 80% kuthi owemvukuzane wehle ngamatshumi ayisithupha – 60%.
XS
SM
MD
LG