amalinks wokungena

Breaking News

Umanisiphala WakoBulawayo Umisa Uhlelo Lokunikeza Izakhamizi Amanzi Kanye Ngeviki


Udubo lokutsha kwamanzi emadamu luqhubeka lubangela ukusilela kwawo koBulawayo.
Udubo lokutsha kwamanzi emadamu luqhubeka lubangela ukusilela kwawo koBulawayo.

lkhansili yakoBulawayo isimise uhlelo lokunikeza abantu amanzi kanye ngeviki bethi amanzi asesilela kakhulu njalo sebezanikeza uzulu onatha eMagwegwe leCriterion amanzi nxa ekhona.

Ukungani kuhle kwezulu, lokuguga kwempompi ezidonsa amanzi, ukudubuka lokutshontshwa kwentambo zikagetsi kubikwa kungokunye kokubangela ngamandla uhlupho lwamanzi koBulawayo.

Iziphala zamanzi edolobheni leli eziseMagwegwe leCriterion zibikwa sezehle kakhulu ngenxa yomsebezi obusenziwa wokulungisiswa intambo zikagetsi ezatshontshwayo. Ngenxa yalokho amalokitshi amanengi koBulawayo awalamanzi njalo ikhansili ithi ayisenelisa ukuqhubeka ngohlelo lokunikeza abantu amanzi kanye ngeviki.

Isikhulumi sekhansili yakoBulawayo, uNkosikazi Nesisa Mpofu ulandisa ngemizamo yabo yokulungisisa ukuthi uzulu athole amanzi.

“Ngeviki kumbe singathi 1 day out of seven, kodwa okwakhathesi sibelohlupho. Kuphela uNtulikazi kwatshontswha intambo zegetsi ezingaba yi 2km. Mhlaka6 August kwaqala ukuvuza amanzi emaphayiphini avela eNyamandlovu, ngemva kwalokho kwabalohlupho lokucitsha amagetsi, konke lokhu kwabangela ukuthi amanzi abemalutshwana eziphaleni.”

Unkosikazi Nomsa Ndlovu isakhamuzi sakoBulawayo uthi sebehlalela evalweni lwengozi yokuqhamuka kwemikhuhlane.

‘’Umumo wokuswelakala kwamanzi siyawubona sikhangele kodwa sisuke sibelokwesaba ukuthi kungasuke kuqamuke imikhuhlane abantu bagule ngoba bengajwayelanga amanzi ezikotshweni. Esikufisayo yikuthi endaweni OK ungathola kali amanzi eduze abantu banediswe yayikhona ukuthi bahlale amalanga bengela manzi ngoba yonke into ukuthi ilunge ngamanzi.”

Unkosazana Siphiwe Nyoni uthi sebesesabela ukumemetheka kweCovid 19 ngoba sekunzima ukuthi behlale begeza izandla.

“Nxa kungela manzi sesisesaba, besisayesaba icorona khathesi sesizayesaba izifo ezibuya lokuswelakala kwamanzi o Cholera ngoba kumele sihlalahlale sigeze izandla. So nxa kunga Sela manzi sokuyochallenge le social distancing iyabe isinzima ngoba kuyamele siyaminyana esibhoraneni sidinga amanzi.”

Umnunzana Mkhokheli Ndlovu osakhulayo uthi ngabe abantu batshelwe kulesikhathi bahlala belungiselele.

“Amanzi yimpilo umuntu kaphili nxa engela manzi khathesi sibhekane lomkhuhlane weCovid lo. Engikubone kusenzakala emgodini emaliyinini amanzi akulunganga sikhangele ukuthi izamemetheka ngamandla iCovid, siyazwisisa ukuthi kungabe kulama technical problems kodwa lokhu okwenzakalayo kuzadala ubunzima abantu bazathelelana kakhulu iCovid ngoba sebehlala belayinele amanzi ngoba abantu bebengakulindelanga lokhu.”

Ikhansili yakoBulawayo ithola amanzi emadamu ayisithupha angaphandle kwedolobho njalo amanye amadamu lawa awasela manzi ngenxa yokungani kwezulu ngendlela efaneleyo okweminyaka emithathu ilandelana. Uhulumende walaya umanisiphala wakoBulawayo ukuthi adinge ezinye indlela zokuthola amanzi. Ikhansili yona ithi ngaphandle kwamanzi avela emigodini yaseNyamandovu Acquifer ilakho ukuthola amanzi avela edamu leKhami. Ithi njalo kudingakala izigidi eziyisitshiyagalombili zamadola eMelika- USD77 million ukuthi lulungisiswe uhlupho lwamanzi kuleli dolobho. Kodwa ugatsha lwentuthuko yezabelo luthi kudingakala izigidi eziyisitshiyagalombili zamadola eMelika kuphela – USD8 Million.

Ikhansili yachasisela ikomiti eyathunywa phambilini ukuthi imali ekhulunywa nguhulumende ngeyokulungisisa uhlupho okwesikhathi esifitshane kodwa ukuthi uhlupho luqedwe kufuneka imali enengi.
Idamu le leGwayi-Shangani lilakho ukunceda ukuqeda uhlupho lwamanzi kodwa lukhatshana ukuphela ukwakhiwa ngoba uhulumende ekhala ngemali.

XS
SM
MD
LG