amalinks wokungena

Breaking News

'UMongameli Emmerson Mnangagagwa Kethule Isinqumo seState of the Emergency Ukuqeda Udubo lwaMashurugwi'


Umongameli Emmerson Mnangagwa
Umongameli Emmerson Mnangagwa

Abakunhlangothi ezitshiyeneyo zomsebenzi wezokwemba amatshe aligugu, bakhuthaza uMongameli Emmerson Mnangagagwa ukuba ethula umthetho wokuma manzonzo kwesimo kulumsebenzi oweState of the Emergency kudingwe indlela zokuqeda udubo lwezigebengu esezihamba zibulala abantu mahlayana elizweni ngenkemba bebathathela igolide labo, osekubhahe ilizwe lonke, emaphandleni lemadolobheni.

Linkuthazo yenziwe emhlanganweni owenzelwe eweteleni ye Holiday Inn, eHarare, oqoqwe ngabe nhlanganiso ye Zimbabwe Environmental Law Association – ZELA besebenzisana labe European Partnership for Responsible Minerals – EPRM wokubonisana phezu kokungenziwa ukuqeda uhlupho lwezigebengu ezibizwa ngokuthi ngamaShurugwi.

Omunye wabesifazane ophatheke kwezokwemba igolide unkosikazi Joice Nkomo utshele lumhlangano ukuba kukhanya iziphathamandla lenkokheli kahulumende bengaluqakathekisi loludubo lokubulawa kwabantu, ngoba kunje yena labanye bakhe sebehlalela evalweni njengomuntu oseke wahlaselwa lapho asebenzela khona kwabulawa izisebenzi zakhe.

“Lokhu kuyangibulala kakhulu, yikho phela sesibona ukuthi sesingenwa layimikhuhlane ngoba uzathi ubona umuntu kade umripotile lethemba lokuthi sengivela faka i report yami emapholiseni, umbone esehamba ngaphandle. Ubona vele kungaselancedo lokuthi unga ripota ngoba sesihleli vele sesilezitha. Even labonalaba abamabhemba, sizakuthi ngamaShurugwi, labonalaba abantu esibathembileyo ukuthi ba ripotile sebejika futhi babe njalo nxa bebuya ebusuku, asibaboni. So khonalokho kakhulu kuyasihlukumeza, sekusiphathe kabuhlungu ngoba vele kunengi kusenzakala. Okunye asisakuripoti ngoba subona kufana.”

Kungalesi sizatho, esithi kumele lukhangelwe esibangeni esiphezulu akutsho mgceke umongameli ukuba ilizwe selibhekane lenkinga akhuze uzulu owenza lokho.

“Thina indaba le vele besifuna ukuthi nga iyenzakale izolo ngoba vele besiyidinga. Ngoba namhlanje sekuphelile, isizwe sesiphelile kodwa sifuna ukuthi sihambe size siyefika ezigabeni zethu ngokutshiyana, ngokutshiyana siyekhuluma from kuSobhuku, kukhulunywe from uChief, kukhulunywe from u MP kanye lama locals ukuthi khona khona into le kayintshintshwe. Ukuthi kabakunanzelele ukuthi lokhu kuyaqeda isizwenjalo enye into kabakunanzelele ukuthi as long as nxa kuyikuthi abakunanzelelanga, I target yethu yonaleyi e 12 Billion ngeke siyibambe. Sesifuna ukuthi akusetshenzwe ukuthi kuyekhuthazwa abantu ukuthi into leyi ingasayi phambili ”

Kwasekelwa ngomunye njalo owesifazane unkosikazi Maria Maphosa othi abantu laba benza bonke ububi obugoqela lokuqala badlwengule abesifazane andubana babathathele igolide labo loba ukubabulala.

“Mina ngiyehluleka ukukhuluma, ukungani ngiyagagasa lokhu yi trauma, ngizwa ubuhlungu ngento esiyibona day in day out and abantu bakhona kababotshwa. Bangaze babotshwe, bakhona ababotshiweyo bakhutshiwe even bona laba abama machetes, bhemba bona laba sihlala sibabophisa, mina ngihlala ngisiya mangala, sengaze ndadela.”

Ummeli weHighfields edale lephalamende engelinye lamalunga ekhomidhi ebona ngomsebenzi wezokwemba, umnumzana EEric Murai uthi kumqoka ukuba umongameli akhokhele ekumiseni lobu bugangi.

“Umbono wami ngowokuthi umongameli angakhuluma libe linye kuphela ilizwi, engathi makuphele lokho, loludaba lokubulawa kwabantu luyaphela. Ilizwi linye kuphela elingatshiwo ngumongameli ukumisa lokhu kuganga, lisiyatshona ilanga kuyabe sekuphelile.”

Kwasekelwa njalo ngummeli weMufakose edale lephalamende unkosikzi Susan Matsunga othi umongameli kamelanga aqhubeke ethule umonakalo uqhubekela phambili.

“Umongameli yena ngokwakhe kumele aphakamise ilizwi lakhe atsho ukuba makume lokho okwenzakalayo, ilizwe lonke lilalele, angavele akutsho lokho, kuyaphela konke lokhu. Yithi esayekelela loludaba lukhula, amaqalanga lamuhla laba bantu okuthiwa ngamaShurugwi, babethiwa ngamaShurugwi ngoba babeyandele esigabeni se Midlands ngaleso sikhathi. Yaphakanyiswa lindaba ngesikhathi sombuso owasuswayo okaMnangagwa ungakabi khona kodwa sesilomunye umongameli kodwa amaShurugwi la sekungani zimpukane ezilokhe zibanga umsindo.”

Umgcinisihlalo walikhomidhi edale lephalamende umnumzana Edmond Mukaratigwa umela isigaba se Shurugwi South edale lephalamende njalo uveze ukuba bephatheke kubi njengamalunga aleli dale ngakhoke bacabanga ukuthi kuqhutshwe uphenyo phezu kwaloludaba.

“Singake savumela ukwesaba kusabalale ebantwini bakithi ngoba kulezigelekeqe zabantu esezihlukumeza uzulu kanye lamanini mabhizimusi.”

Oze kulomhlangano emele ugatsha lwezemigodi kuhulumende umnumzana Rangarirai Godwin Mhazo uthi abogatsha lwakhe benza yonke imizamo ukusebenzisana lezinye inhlangothi ukulungisisa loludaba oseluhluphile lwaboMashurugwi.

“Thina sibona ukwephulwa komthetho nxa sikhangela loludaba ngoba ungabona okuphumayo, ukuthi kulomuntu ophatheke kwezokwemba, ephansi le emhlabathini besekusiba Labantu abathi sipha konke lokho okwembileyo, bakuthwale ngemota. Iqiniso ngelokuthi lowo othatha okwenjiweyo lo kungasi mnini walowo mgodi, sikhuluma ngesigilamkhuba, sikhuluma ngesela elikhulu.”

Abangene lumhlangano abakumsebenzi wezemigodi bathi loludubo luzaphazamisa intuthuko yomnotho welizwe nxa lungasalungisiswanga ngesiphangi phangi engekho ongafisa ukuzasungula ibhizimusi lakhe eZimbabwe njalo lulakho ukukhula kube yimpi enkulu ezohlupha ukuyiqeda njengalokho okwenzakala kwele Rwanda lapho okwacina kusiba lombuqhazwe wolwisana abantu becasana ngemihlobo.

please wait

No media source currently available

0:00 0:04:40 0:00
XS
SM
MD
LG