amalinks wokungena

Breaking News

Umumo Wezempilakahle Uqhubeka Usibamubi eZimbabwe


Isibhedlela seMpilo koBulawayo
Isibhedlela seMpilo koBulawayo

Ngemva kweminyaka engamatshumi amathathu lanhlanu ilizwe lathola uzibuse, uhlangothi lwezempilakahle akuseyilo loluyana olwalukhanga abase duze labakude ngenxa yesiphatho esasikhona kodwa lamhla izibhedlela kusele amabizo kuphela, oya khona ungena engazi ukuthi lizamtshonela ekuwuphi umango.

Eminyakeni engamatshumi amathathu lanhlanu edluleyo ngaliviki kwakungu halala kumagumbi omane elizwe, inengi likhangelele ukuthi selizaphila kamnandi elizweni labokhokho nanku ke phela uzibuse owayelwela wayesebuyile.

Uzulu wakuleli wayephuphuma intokozo, ekhangelele ikusasa lapho ayabe ekhomba ngophakathi, esidlani ebabayo kambe ngaphandle ezifakele ibilebile, lokhu phela wayezazihambela santando ezitaladeni njalo kungaseyikuba lezibhedlela zabensundu lezabamhlophe.

Ngaliviki ilizwe lithakazelela uzibuse, inengi liyazibuza ukuthi yisiphi leso sifo esingene elizweni satshaya saqothula nanku phela okwakuyiziziba sokwaba ngamazibuko.

Izibhedlela kanye lamakilinii ilizwe elaliziqhenya ngakho sokufana ke lekhehla eliyabe litshela abazukulu ukuthi kudala kwami ngangiyinsizwa emajaha mabili kodwa kungasela okubambekayo okuveza iqiniso lalokhu.

Lamhla wonke olemali uphuma ayedinga ukusila phandle kwelizwe lapho ethe wagula, kuthi abampofu kube yibo abagcwalisa indwendwe ezibhedlela ezinjengeMpilo le Parirenyatwa bedinga olobuciko bokuphathisa lanxa osiyazi sebagada indizamtshina baya kwamanye amazwe bethi okungasikufa yikuphi.

Umongikazi kuhulumende, uNkosikazi Esther Gumede uthi okwezempilakahle kuzwisa usizi ikakhulu nxa kukhangelwa lapho ilizwe elavela khona.

Uthi kwaqala kukuhle, kwasekungena isilo esadla saqothula sathintitha kwangasali lutho okokuthi lalamhla lokhu uhlangothi lwezempilakahle luwa luvuka ludinga ukuvuselelwa.

Uthi izolo ukuba ngumongikazi bekulubizo kodwa lamhla yiloba ngubani sengena ngoba edinga imali elizweni elingela misebenzi. Uthi labonabo abafundelayo inengi lifundela ukuthi liyehlala nje emakhaya ngoba uhulumende engasaqhatshi lokuqhatsha.

Isakhamuzi, uNkosikazi Nomagugu Siwela, uthi izibhedlela sekwasala amabizo kuphela zingasela ncedo ezilupha abantu. Imikhuhlane uthi isikhanya isanda elizweni kodwa ingaselapheki sokuthiwa abantu baye phandle kwelizwe abanye baye eHarare ngoba kuyikho kuphela okusele imitshina esebenzayo.

Esinye njalo isakhamuzi, uMnumzana Abednico Mangena, uthi ingcitshi kwezempilakahle sezatshiya ilizwe zaya kwamanye amazwe alenotho esebenza ngendlela okutsho ukuthi abangela mali abasenelisi ukwelatshwa. Ethi izibhedlela zemaphandleni azisela odokotela kuthi lalapho bethe beza emadolobheni babhekane lohlupho olufanayo.

Okhangela amalungelo oluntu, uMnumzana Khumbulani Maphosa uthi inkokheli zakuleli zehluleka ukunakekela abantu lokuhlela ukusetshenziswa kwemali ezikhona zicabange ukuthi omakhelwane bazakuza njalonje ukuzaphathisa. Uthi ukuqhamuka kwemikhuhlane yesihudo i-Cholera kutshengisa ukubhidlika kwelizwe ngoba ayisomkhuhlane otholakala emazweni aphethwe ngendlela.

UNkosikazi Busi Bhebhe, olwela amalungelo oluntu njalo, uthi isifo esangenela ilizwe zinkokheli ezingazi ukuthi ikusasa iyabekelwa kodwa badinga ukudla baqede konke, babhidliza inotho yelizwe behluleka lokuvuma amaphutha abo kodwa baqhubeka bethi kulezitha ezilwisana labo.

Abakhokheli laba abakhulela empini uthi babusa ilizwe angathi kulokhu kusempini kulokuthi bakhulumisane labantu njalo bavumele ukuthi labo abalolwazi baphathe ezempilakahle kungakhathalekile ukuthi bavela empini kumbe hatshi.

Uthi yizo inkokheli lezi eziphuma elizweni njalonje zisiyakwelatshwa emazweni angaphetsheya kolwandle kuthiwe abangelamali yibo abafanelwe yizibhedlela ezingelamithi labodokotela.

UDokotela Wedu Ndebele, ingcitshi ekwelapheni abantwana, uthi udubo osolwaba khona yikwanda kwabantu, kungela ezinye izibhedlela ezinkulu ezakhwayo. Uthi lokhu kwenza izibhedlela lezi ezikhona zithwale nzima ukwelapha bonke abantu abavela endaweni ezitshiyeneyo.

Wengeze esithi ngalesisikhathi ilizwe linje, kuqakathekile ukuthi abantu basebenzise amakiliniki amancane bathole usizo khona hatshi ukugijimela ezibhedlela ezinkulu ezicina zisandelwa ngabantu.

UMnumzana Maphosa uqhubeke esithi ikusasa yezempilakahle iluvilibana nxa inkokheli zingaqalanga ukuqakathekisa impilo kazulu. Uthi ngemva kweminyaka engamatshumi amathathu lanhlanu kazi ukuthi yiwuphi muthi ongahlanzisa inkokheli ekhona ukuze iqakathekise uzulu kanye lezibhedlela.

Umongikazi njalo, uNkosikazi Progress Dube uthi lanxa umumo umubi likhona ithemba lokuvuselela kulandela ukwehlukaniswa kwamaphahla azalwa ehlangene enkanda nyakenye. Uthi lokhu kuletha ithemba lokuthi ingcitshi zikhona njalo lapho kungalungiswa inotho yelizwe zilakho ukuphenduka.

Ilizwe leZImbabwe selaphatha inhlelo ezinengi zokuzama ukuthuthukisa inotho yelizwe kusukela kuminyaka ye Economic Structural Adjustment Programme. Akwaziwa ke ukuthi iZimAsset yiwo yini umuthi ozakwelapha ilizwe, izibhedlela zivuselelwe kuthi lapho umuntu esiyakhona elethemba lokusila hatshi ehambela evalweni ethi okungasikufa yikuphi.

XS
SM
MD
LG