amalinks wokungena

Breaking News

Uzulu Wehlukene Ngemibono Phezu Kwentuthuko Esilethwe Nguhulumende


Zimbabwe President - Emmerson Mnangagwa - Independence Celebrations
Zimbabwe President - Emmerson Mnangagwa - Independence Celebrations

Kuhlandla lezomnotho namuhla sikhangela ukuthi njengoba sokuleminyaka engamatshumi amane lanye, 41, ilizwe lithole uzibuse, kukhona na osokwenziwe nguhulumende usenzeni ukuthuthukisa inhlalakahle kazulu.

Abanye bathi kunengi kodwa abanye bathi inotho yelizwe yonke intshotshwa ngababusayo.

Ilunga leZanu PF uMnu Believe Gaule uthi inhlelo zethuthuko eseziqhutshwe nguhulumende kusukela ngomnyaka ka1980 zigoqela olokupha abensundu umhlabathi, olwe-indigenization kanye lenhlelo ezikhangelane lokwenjiwa kwamatshe aligugu afana legolide.

“Abantu beZimbabwe bathola umhlabathi, amapulazi ngobunengi babo. Umhlabathi lo yiwo onothise abantu abanengi ngoba imali isemhlabathini,” kutsho uGaule.

“Abantu bathole amamayini, bathole amabhizimusi amakhulu abawasungule emancane baqhubekela phambili, bonke bonaba abanothileyo obabonayo. Banothile abantu beZimbabwe abanengi.”

Kodwa amazwi kaGaule aphikiswe ngusomabhizimusi olilunga leMDC Alliance uMnu Edwin Ndlovu yena otshele iStudio 7 ukuthi uhulumende ubulala amabhizimusi ansundu ngemithetho emibi.

“Nxa sikhangela khathesi, abamakhombi kumbe abama-driving schools lozulu nje jikelele obethenga izimota phandle kwelizwe kweleJapan, uyathola ukuthi uhulumende sowafaka umthetho ovimba ukuthengwa kwezimota ezileminyaya elitshumi,” kutsho uMnu Ndlovu.

Wengeze wathi, “Lokhu sokuthwalisa nzima ke osomabhizimusi ekade bephila ngokuthenga izmota elizwnei laseJapan.”

Ingwethi kwezenotho uMnu Reggie Shoko yena uthe lanxa nje bekhona abatholiswe inotho nguhulumende, inengi lidla imbuya ngolithi.

“Bakhona okubatshintsheleyo bathuthuka kodwa abanengi ke akulantuthuko enkulu ekhona esiyibonayo. Ungakhangela labo abangani bangcono ngabembayo labalimayo kodwa abanengi bathwele nzima,” kutsho uMnu Shoko.

Amazwi kaShoko agcizelelwe ngunobhala jikelele wenhlanganiso emela izisebenzi iZCTU uMnu Japhet Moyo yena otshele iStudio 7 ukuthi: “Singakhangela inhlelo zeIndigenization leze-land reform sibona bebalutshwana ke, kumbe azikho izisebenzi ezathola umhlabathi.”

Lanxa kulokungavumelani phezu kwenhlelo zentuthuko eziqhutshwe nguhulumende, inengi liyavumelana ukuthi inkohlakalo idlala indima enkulu ekubulaleni umnotho.

Uhulumende uthi ilizwe lilahlekelwa yimali edlula US$1 billion ngomnyaka ngenxa yokutshontshwa kwegolide kanti lomuyi uMnu Rober Mugabe laye waveza ukuthi kwantshontshwa imali engena kuUS$15 billion ekwenjiweni kwamadayimana eMarange.

Lanxa uhulumende ezitshaya isifuba ngohlelo lokwaba kutsha umhlabathi, inengi lithi amapulazi aphiwa abasekeli beZanu PF kanti uzulu ubhekane lobuyanga obumangalisayo nanku elizweni akulamisebenzi.

please wait

No media source currently available

0:00 0:05:48 0:00

XS
SM
MD
LG