Abalimi esabelweni seMatabeleland North bakhangelele ukulima bethelezela ingqoloyi kusukela phakathi kwayonale inyanga kaMabasa, emasimini angaba ngamakhulu ayisithupha lamatshumi amahlanu amahekitha – 650 hectares - phansi kohlelo lukahulumende olwe Command Agriculture.
Uhulumende usevuselela inhlelo zokulima ngokuthelezela ezeIrrigation elizweni ngenhloso yokugcwalisa iziphala zelizwe Emizameni yokuqeda kanye lokwenqabela indlala eZimbabwe.
UMqondisi weAGRITEX eMatabeleland North, uMnu. Dumisani Nyoni, uthi insimu ezizahlanyelwa ingqoloyi lokhe zilomumbu njalo kusasemanzi abakaqedi ukuvuna.
Uqhubeke esithi abalima ngokuthelezela eBinga labo bazatholiswa inhlanyelo, imvundiso lakho konke okudingakalayo ekuhlanyeleni ingqoloyi.
Wengeza esithi abalimi bamapulazi amancane, amakhulu labasemaphandleni bazaphatheka ekulimeni ingqoloyi lonyaka.
Eminyakeni edluleyo abalima ngokuthelezela bebeke bayekela ukulima ingqoloyi ngenxa yobunzima bokusilela kwezulu, intengo yenhlanyelo lomvundiso engahambelani lemali yokuthengisa ingqoloyi isivuniwe okubangele ukwehla kwesilinganiso sengqoloyi evuniweyo.
IZimbabwe isiphila ngokuthenga ingqoloyi kwamanye amazwe ngoba ilizwe libhekane lendlala enkulu ngenxa yokungani kuhle kwezulu ingcwethi zisithi kubangelwa yikuguquka komumo womkhathi.