amalinks wokungena

Breaking News

ANC: Akumelanga Abantu Bokuza Bathathele Izizalwane zeSouth Africa Imisebenzi


UMnu. Gwede Mantashe
UMnu. Gwede Mantashe

Ibandla elibusayo kweleSouth Africa ele African National Congress (ANC) selikhuthaze uhulumende ukuthi ethule umthetho ozalawula inani labakwamanye amazwe abaqatshwa ngamankampani akweleSouth Africa ukuze imisebenzi eminengi itholwe yizizalwane zakwele South Africa.

Ekhuluma labezindaba izolo ngemva komhlangano omkhulu weziphathamandla zeANC ezikuhulumende, unobhala jikele webandla le ANC, uMnumnzana Gwede Mantashe, uthe ikomithi enkulu ebandleni lakhe isinqume ukuthi akufanelanga izizalwane zakwele South Africa zithathelwe imisebenzi ngabantu bokuza.

UMantashe uthi akubaphathi kuhle ukuthi ungaya endaweni zokudlela loba yikuphi, inengi labantu abasebenza kuzo ngabakwamanye amazwe. Le yinto esitshiye abeZimbawe bethithibele njengoba inengi lendawo zokudlela elizweni jikelele yibo abanengi abasebenza lapho.

UMnumnzana Mantashe uthe kulo umhlangano isimo somnotho esingasihle elizweni kukhulunywe ngaso kakhulu inani elikhulu lentsha engasebenziyo.

Isizalwane seZimbabwe umnumnzana Washy Mabisela uthi le yinto ezahlukumeza kakhulu izizalwane zeZimbabwe.

“Yeyi, khona kuzobanzima especially kuma restaurants, kugcwele ama foreigners. Nine out of 10 ngama foreigners. Kuzoba nzima vele nxa bengenza into enjengaleyo. Kodwa kunzima because ama South Africans bona abafuni ukusebenza ngazi ukuthi industry yakhona izakhula kanjani bona bengafuni ukusebenza.”

Lobanje kulomthetho othi inkampani ngayinye kweleSouth Africa kayivunyelwa ukuqatshwa abantu bokuza abedlula isilinganiso sokungamatshumi amane ekhulwini nxa sekuhlanganiswe izisebenzi zayo zonke, inengi lamankampani ezokudla, ezokwakha lezabomantshingeleni, aqatshe izizalwane zeZimbabwe ezedlula lesi silinganiso ngokuphindiweyo.

Isiphathamandla sebandla le Progressive Democrats of Zimbabwe, uMnumnzana Andrew Nyathi, uthi ukuthwalisa nzima abakwamanye amazwe kweleSouth Africa kakusikho okuzaqeda inhlupho ezibhekane lelizwe.

“Ukuthi siqhubekele phambili sibe sibonana kumbe sikhangelana ngesikhondo zamehlo akusikho okuzasinceda okuzasinceda yikuthi sihlale phansi, sikhulumisane sonke sisebenzisane kusetshenziswane. Ukufaka amaquarters lokuvalela abantu ngaphandle akusoke kuncede.”

Abanengi basebenza emankampanini amancane lawo futhi aqashe bona ngobunengi.

uMqondisi wenhlanganiso ye Phoenix Foundation of Zimbabwe, uMnumnzana Dumisani Nleya, yena uthi kudingeka abeZimbabwe labo bahlakaniphe nxa besemazweni alamathuba afana lala abawathola kweleSouth Africa.

“Into okwakumele beyenze isikhathi sonke abantu baseZimbabwe yikuthi babebezifundisa ukwenzela ukuthi bakhuphuke baphume kule imisebenzi engenziwa ngabantu baseSouth Africa ngoba ayidingi kakhulu ukuthi umuntu abe lolwazi oluthile.”

Kuzizalwane zakwamanye amazwe ezikweleSouth Africa abeZimbabwe yibo abanengi abaqatshiweyo abasebenzayo bese kusithi abavela emazweni afana le Nigeria, Pakistan leSomalia inengi labo liyazisebenza.

Osekusethusa inengi labeZimbabwe yikuthi lesi sinqumo senzakala ngesikhathi Umeya wedolobho leJohannesburg, uMnumnzana Herman Mashaba, ethwalise nzima abakwamanye amazwe edolobheni le Johannesburg esithi abaphume baphele kuleli dolobho ngoba ngelezizalwane zakweleSouth Africa.

Isenzo sikaMashaba lesi silandela inkulumo yomsekeli kamphathintambo wogatsha lwezamapholisa umnumnzana Bongani Mkhongi obekhuthaza izizazlwane zakweleSouth Africa esithi zingekeli abantu bokuza bethatha idolobho labo.

UMkhongi waphinda wathi abokuza laba zinhlanya, bangamasela, bayadlwengula kanti nxa bengekelwa kungenzeka bacine sebehluthule intambo zombuso kweleSouth Africa.

XS
SM
MD
LG