amalinks wokungena

Breaking News

'Abesilisa Abanengi Abadabuka eZimbabwe Abase Bhilithane Ngamavila Athanda Izidwaba Lotshwala'


Ezra Sibanda

Amakhosikazi ase Zimbabwe ahlala kwele Bhilithane athi imizi yabo yachitheka ngendaba zokuthi omyeni babo bathanda izidwaba okumangalisayo.

Bathi abesilisa abadabuka kwele Zimbabwe banatha bengabutheli amanzi behluleke ukudinga imisebenzi.

Imizi ichitheka njengamanzi kwele Bhilthane. Omama abanengi sebengomazakhela njalo bathi sebekhohliwe ngemendo. Bathi konke lokhu kwenziwa ngabesilisa abadabuka kwele Zimbabwe abangamatshapha.

Omunye walabo asebadabuka inhliziyo ngamadoda avela kwele Zimbabwe nguNkosazana Tholakele Nyoni, othi abesilisa kabahloniphi omama abavela ekhaya.

“Obhudi laba bakithi laba bafuna eminye imhlobo, baclaimer ukuthi thina siyahlupha njani njani lepressure whatever so nxa bethi bazitholele amakhiwa bazitholele eminye imhlobo engasiyo abantu bakubo. Njalo okunye number 2 bazikholisela kakhulu bafuna utshwalo number one phambili, uhlale laye umnike konke, umthengele impahla, umnike ukudla, umnike lemali kodwa owakhe umsebenzi ubeyikukhonjwa kuphela.”

UNkosazana Nombulele Ndlovu uthi yena ngeke aphinde abalendoda kumbe ayende ngesahlakalo esamehlelayo.

“Thina osisi okwenza sicine sesikhetha ukuhlala sodwa thina osisi bekhaya, abantu laba abathembekanga bayasizwisa ubuhlungu. Mina kunje ngo2015 ngahamba ngayathatha umuntu wami ekhaya satshada ngamlungisela amaphepha ukuthi sihlale sonke ngapha eUK. Kungakapheli nje even i2years ngemva komnyaka owodwa umuntu wayesemithisile omunye, sitshadile. Ngamthatha ngemali yami ngamlungisela amaphepha, osezomithisa omunye ngapha. Ngambiselisa ekhaya sowabuyela nje ekhaya kodwa hayi okwakhathesi ukuzihlalela sibili ngingedwa hayi kungcono.”

UNkosazana Isabel Ngwenya usebenza ukuphathisana labomama abachithekelwe yimizi labafelweyo bekhathazwa ngumkhuhlane wengqondo.

“Abantu sebefuna ukudlala akulamuntu ozimiseleyo. Omama yibo abakhombisa amadoda. And amadoda alapha asejayele ukuthi ayaphiwa imali ngabafazi. So wena nxa ungumuntu ovela ekhaya umelele ukuthi ubaba uzakupha imali, kumbe ijaha lizakupha imali, laba abalapha kwamanye amazwe basebemthathe behambe laye kumaholidays so sokunzima ukuthi abantu obone umuntu othembekileyo ozahlala laye.”

Abesilisa abanengi bathi omama beZimbabwe abahlala eBhilithane bayadelela. UMnu. Kay Mlilo uyakufakaza lokhu.

“Yikuthi abafazi bekhaya sometimes baluhlupho kakhulu, ikakhulu labo abangani bathola imali ezithe xaxa. Abanye bayafika lapha bebengo nurse, masebengo nurse sebehola imali elingana leyendoda kukanye edlula eyendoda, indoda isingadonswa langempama ngendlini yenziwe isiyelele. Sicina sibatshiya laba abafazi basekhaya sesihlala lalaba abasihloniphayo. Phela indoda izizwa ukuba yindoda ma ihlonitshwa. Nxa indoda ingasahlonitshwa endlini kambe iseyindoda yani?”

Indaba zokweyisana ngemali kwabathetheneyo, ukudelelana endlini, ukufohla kwabathandayo bedinga uthando ngaphandle lobunzima bempilo kwele Bhilithane kucina kubangela ukuchitheka kwemizi eminengi.

Abesilisa Abanengi Abadabuka eZimbabwe Sebelahlekelwe Yimizi eBhilithane
please wait

No media source currently available

0:00 0:03:32 0:00

XS
SM
MD
LG