amalinks wokungena

Breaking News

Izizalwane zeZimbabwe Zethula Imibono Yazo Ngokubanga Udlakela Lwe Xenophobia


Bahlolisisa okubangwa ludlakelwa lwe xenophobia.
Bahlolisisa okubangwa ludlakelwa lwe xenophobia.

Izizalwane zeZimbabwe ezilwela amalungelo oluntu kwele South Africa sezitshayele ihlombe ikomishini yezamalungelo oluntu kulelolizwe ngokubiza inhlanganiso zomphakathi ukuzokhanda amacebo okuqeda udubo lokuxasana ngemihlobo olwe xenophobia kwele South Africa.

Ikhomishini yeSouth African Human Rights Commission iphakathi kohlelo lwamalanga amabili lokwemukela imbono yenhlanganiso zomphakathi ngembangela ezitshiyeneyo zodlakela lwe xenophobia lalokhu okufanele kwenziwe ukuyenqabela.

Leli linyathelo eselemukelwe ngezandla zombili yizizalwane zeZimbabwe kweleSouth Africa zona ezithi ziphilela evalweni njengoba ukuhlaselwa kwabakwamanye amazwe kweleSouth Africa sekuyinto yeminyaka yonke.

UNkosazana Ntandoyenkosi Moyo uthi kuyajabulisa ukuthi ikomishini yezamalungelo iluqakathekise udaba lokuphepha kwabakwamanye amazwe.

“Kuzokwenza sibe le closure lokuthi sibe kwazi ukuthi ngubani vele owayelususile loludlame, labanye abashonelwa ngabantu babo bazothola ukuxola emphefumlweni yabo. Kumanje sihamba sisesaba singazi ukuthi kuyaqala nini futhi. Ukuze abantu babuzwe ba accounte for everything kuyenza ukuthi nathi siphile siphumule emphefumulweni yethu.”

Le yinto egcizelelwa ngesinye isizalwane seZimbabwe, uMnumnzana Brian Muziringa, yenake owaziwa kakhulu ngokulwela amalungelo eziphepheli.

Bekulezizalwane zeZimbabwe lapho obekusethulwa khona imibono yabantu ngokubanga udlakela lwe xenophobia.
Bekulezizalwane zeZimbabwe lapho obekusethulwa khona imibono yabantu ngokubanga udlakela lwe xenophobia.

“I think this is the beginning yokuthi ama platform sizowathola and sizaphinda sihlangane sikhulume yonke into. Sizozama ukuthi i intergration yenziwe kahle.”

Okuvele ngosuku lwalamhlanje yikuthi ukusilela kwemisebenzi lezindlu ngezinye zezinto ezicina zisenza ukuthi izizalwane zakweleSouth Africa zihlasele abakwamanye amazwe ngoba besithi bona bazithola njani izindlu lemisebenzi.

Kuvele njalo ukuthi zikhona inkokheli zomphakathi ezethula inkulumo ezicina zisenza kuqhamuke lezi izimpi zokucwasana ngobuzwe.

Kodwake isiphathamandla sale ikomishini usikomishi Angie Makwetla, utshele iStudio 7 ukuthi kulezi ingxoxo bafuna umuntu wonke aphatheke ikakhulu inkokheli eziphila emphakathini ngoba zisazi konke okuhluphayo kanti njalo umphakathi uhlonipha lolulalela konke ezikutshoyo.

“Kubalulekile kakhulu ukuthi ama traditional leaders including o chief, izikhulu ezisemphakathini kanye lalezi ezikuhulumende zikwazi ukuba khona kulezi ingxoxiswano.”

Umqondisi wePhoniex Foundation of Zimbabwe, uMnumnzana Dumisani Nleya, uthi okubathokozisa kakhulub yikuthi le yikomishini ehlonitshwayo kakhulu elizweni kanti kukhona esikwenzile okubambekayo kwezokuvikelwa kwamalungelo abantu bokuza.

“Kukhulunywa kakhulu ngendlela ifoundation for human rights esingene kakhulu yenza ma recommendations kuMinistry of Basic Education eSouth Africa and kuyajabulisa ngoba ama recommendations abawayenzileyo kakhulu ngemfundo yabantu abayiziphepheli asethathiwe, basibonise le booklet lakhona.”

Umhlanganolo ukhangelelwe ukuqhubekela phambili kusasa kantike ingatsha zikahulumende kugoqela logatsha lwamapholisa lolwendaba zasekhaya zikhangelelwe ukwethula imbono yazo lazo ngodaba lwexenophobia lendlela engaqedwa ngayo.

Kuhlolisiswa Izizatho Zokuqhamuka Kodlakela Lwe Xenophobia Kwele South Africa
please wait

No media source currently available

0:00 0:03:15 0:00

XS
SM
MD
LG