Ibutho Selikuvuma Ukuthi Amasotsha Ahlukuluza Abantu

  • Ntungamili Nkomo

Lanxa uhulumende ebekulandula ukuthi amasotsha ahamba etshaya abantu, iziphathamandla zebutho lezamapholisa zithi zikhathazekile ngezehlakalo zobudlova lobu.

Zithi abantu abake bahlukuluzwa kumbe abalobufakazi bokuhlukuluzwa kwabanye kumele bayemangala emapholiseni.

Embikweni abawethule bebambene, isikhulumeli sebutho uMnu Overson Mugwisi lesikhulumeli samapholisa uNkosikazi Charity Charamba bathe kulezehlakalo ezintathu kuphela okwamanje esesimangaliwe.

Bathi njalo oyabe ethe wabona amasotsha ehlukuluza abantu kumele ethathe umfanekiso ukuze kube lobufakazi obuqinileyo.

Amazwi ababili laba aza ngesikhathi kulembiko ethi umkhokheli wamabutho leZimbabwe uMnu Phillip Valerio Sibanda uthukuthele kakhulu ngokwenzakalayo.

USibanda ubikwa eke wahlangana loMongameli Mnangagwa embuzisisa ukuthi ngubani owathuma amasotsha ukuyabulala lokutshaya abantu eHarare yena engakwazi.

Owalwa impi yenkululeko ekuviyo leZipra uMnu Max Mnkandla usole kakhulu ukuziphatha kwebutho kanye lamapholisa esithi ukuhlukuluzwa kwabantu kumele kuphele.

Your browser doesn’t support HTML5

Ingxoxo loMnu Max Mnkandla

Kunjalo nje, amazwe abalisa eleMelika, eleCanada, Switzerland lomanyano weEuropen Union athi uhulumende kumele ahloniphe amalungelo loluntu njalo aqede ukuhlukuluzwa kwabantu.

Kodwa ingcwethi kwezombusazwe uMnu Mqondobanzi Magonya uthi amazwi amazwe la kaweneli.

Your browser doesn’t support HTML5

Ingxoxo loMnu Mqondobanzi Magonya