Imbono Kahulumende weleMelika Ngodaba lweMalawi

  • VOA

Umongameli Lazarus Chakwera

EleMalawi selize laba lomongameli ogcotshwe okusemthethweni ngemva kwenyanga ezilitshumi lantathu kulungiswa loludaba.

Ngenyanga kanhlangula Mhlaka 23 umkhokheli webandla eliphikisayo, uMnu. Lazarus Chakwera wanqoba kukhetho lwesibili, owayengumongameli, uMnu. Peter Mutharika ngamavoti ayisilinganiso esingamatshumi amahlanu lasitshiyagalombili, 58 percent.

Ukhetho lwakuqala lweniwa ngenyanga ka Nkwenkwezi ngomnyaka ka 2019 lapho uMtharika athi unqobe ngesilinganiso esincane.

Kodwa uChakwera owayenguye olandelayo kukhetho walandula impumela esithi bekulokuqilibezela wasesiya emthethwandaba weconstitutional court.

Umthethwandaba wathola kulobufakazi bokuqilibezela wanquma ukuba kwenziwe olunye njalo ukhetho.

EleMalawi ngelesibili kuphela kuzwekazi le Africa ukugenqula impumela yokhetho phezu kokungaqutshwa kahle kulandela ele kenya ngomnyaka ka 2017.

Unobhala obona ngezenzakala elizweni lemelika, uMnu. Mike Pompeo uveze ukuthokoza ngokulandela umthetho okwenziwe kukhetho lokudinga umongameli weleMalawi:

“Abantu beleMalawi bakhetha ulazarus chakwera njengomongameli wabo. Ngokwesibili ukuba umthethwa ugenqule impumela ngokungaqutshwa kuhle kokhetho njalo ngokwakuqala ukuba ukhetho lwesibili lukhethe umkhokheli webandla eliphikisayo. UMongameli Chakwera uthi ukunqoba kwakhe yisibonelo somthetho lentandokazulu. Embikweni wakhe wokugcotshwa uthembise ukuzifaka phansi komthetho.

“Lokhu kutsho ukuthi njengokufunwa ngumthetho ngiaveza inotho yami minyaka yonke; ngiye edale lephalamende ukuyaphendula imibuzo yokuthi ngibusa njani; ngizethulela idale leli amacebo okwehlisa amandla kamongameli ngiphe amandla ingatsha zikahulumende okubalisa idale lephalamende logatsha lwe anti-corruption bureau,” kutsho uChakwera.

Lokhu kulithuba lokuba elemalawi lisebenzele ikusasa ecacileyo, elohulumende kantando kazulu lenkululeko.

Your browser doesn’t support HTML5

Ukulalela udaba oluphathelane lembono kahulumende weleMelika