Inzalo yeTjankwa Ibambisana Ukwakha Idamu leNunu

Livulwa okusemthethweni idamu leNunu

Ubhubhune lwe-COVID-19 luguqule indlela abantu abaphila ngayo, inengi labona ukuqakatheka kokusebenza ndawonye bephathisana ngokumelana laleligciwane.

Inzalo yase Tjankwa eBulilima eMatabeleland, ehlala emazweni, yabambana yaqala ukuphathisa izikolo zalindawo ngama-mask lama-sanitiser ukuze abantwana bezikolo bavikeleke.

Kuvulwa okusemthethweni iNunu Dam

Lanxa bamanyaniswa lubhubhane, luthe ulaka lwalo solunganeno baqhubekela phambili bebambene, besenza ezinye inhlelo zentuthuko, ezigoqela ukuvuselela umsebenzi wokwakhiwa kwedamu leNunu, ukuze izakhamizi zalumango zithole amanzi ahlanzekileyo kanye lawezifuyo zabo.

Bekungabizwa ozwayo emkhosini omkhulu eTjankwa lapho izakhamizi zibuye ngobunengi zizothakazalela umsebenzi omuhle, wokwakhiwa kwedamu leNunu kungelasizo oluvela kuhulumende kumbe kunhlanganiso ezizimele zodwa.

Abantu akade besemkhosini wokuvulwa kwedamu leNunu Dam eMatabeleland

UMnu. Greatman Mkhwebu uthabe okumangalisayo ngokulungiswa kwalel’idamu.

"Indaba kaNunu yaqala ngesikhathi kule COVID laphana eSikhathini High School masasizwa imbiko ukuthi uhulumende ungathi kuyamsinda sometimes ukuthi utholele abantwana ama-PPEs nalezi izinto zama sanitizers. So, kwaba luhlelo olwaba yimpumelelo kakhulu sahamba. Sithe masesiqedile, amadoda ngoba ayaxoxa vele ingxoxo kayipheli basebethi sisebenze kahle kanje sabambana plan bani esingayenza after that ukuze siqhubekelisele phambili isigodi sakithi ngoba sesiqaphela kwesinye isikhathi amadamu amanengi uhulumende icina engena sibona abantu sebe sithi uhulumende lapha sesiyenzile wasithathela. Sathi hayi, ngeke kwenzeke khonokho idamu leliyana ngelomphakathi ngoba liseplazini lomphakathi."

Kuvulwa okusemthethweni iNunu Dam

Amazwi kaMkhwebu agcizelelwa nguMnu. Meluleke DJ Maranatha, ongumunye okhokhele ekubuthaniseni imali yokwakha lelidamu, njalo bebeqoqana kumakhasi okuzilibazisa awe-social media.

"Sahlangana kanjalo sibili kumakhasi okuzilibazisa lasebulenjini emoyeni. Sahlangana edamu lapha saba lomsebenzi wokuqala ngo21 March kumnyaKa ophelileyo. Kuthe kuthatha nje inyanga eziyisikhombisa idamu beselivaliwe selinatha inkomo. Sahlanganisa imali singabantwana bakules’igaba abase mazweni agoqela eBotswana eSouth Africa lakhona eZimbabwe kanye labasemazweni aphetsheya sahlanganisa imali ukuthi-ke sisukumise idamu leli. Ya, lalife umduli ladilika ngo2005 kwaba liganga, kwasala kungela lutho kodwa sahlanganisa imali engange R275,000, sadinga u-contractor, wasenzela umduli nanti limile lamhlanje."

Owancedisa ukwakha iNunu Dam ukhuluma ngesikhathi livulwa okusemthethweni

Baqatshe inkampani yomlimi lomfuyi odumileyo, uMnu. Neville Rosenfels, ukuthi ibakhele lelidamu. Yena ubonga ngokubambana kwabantu beTjankwa.

"Lapha the community got together and they did a project on their own no help from anybody else: Not Donors, not help from anybody but out of themselves. I think people can be very proud of that. Well done madoda. In the future, it's going to help you a lot; we just now wait for Mlimu to fill it up for us."

Ugogo uMaMoyo ngomunye owancedisa ukwakha idamu ethwala amatshe. Uthabe umanzi te.

Zithabe okumangalisayo izakhamizi eTjankwa

"Ngiyajabula sibili. Ngiyajabula sibili kakhulu kakhulu ngoba sesiyathiya inhlanzi, inkomo sezinatha khonapha kube kuhle kakhulu. Mina ngihlala eMadlawuni. Sasebenza kabuhlungu. Mina ngangisithi engxenye akusoze kuphele. Ayi, kodwa heyi, ngathi ngiqeda ukusebenza, iqolo laba buhlungu kabi ngathi, ‘Oh! So kuzaphela’. Kodwa babuya bafaka amatshe phakathi saqeda lowethu saqeda. Ahh, sasibanengi shem, sasibanengi sibili kakhulu."

Induna yalesisigaba uChief Skhathini, uziqhenya ngenzalo yasigaba sakhe lokubambana kwayo.

Abanye abantu abahambe emkhosini wokuvula iNunu Dam

"Ukubambana kuqala ekhaya, kufanele kuqale ekhaya yikho esikukhuthazayo thina singumdabu, ukuthi kufanele sibambane, umama lobaba ekhaya, abantwana besebebona isibonelo. Ubukhokheli nxa bubambene, benza labantwana bebelula, ngoba thina esikhathini esinengi singumkhokheli womdabu. Sikhuthaza ukubambana kungalani ukuthi ungowe-political party yiphi, kumbe ungowo kholo oluthini. Yinto esiyi gqugquzelayo. Uthando malubuse phakathi kwabantu."

Eyinye inkokheli kwezombusazwe kubandla leCitizens Coalition for Change, uNkosikazi Bekezela Maplanka, odabuka esigabeni esingcelezane le-Tjankwa, laye ebekulumkhosi.

Amanzi eNunu Dam

"Labadala bayahlupheka ngenxa yokuswela amanzi. Bahlanganelana benza umsebenzi ongaka woku gebha idamu esigabeni. Ah, kungumsebenzi omuhle kakhulu lokhu ngoba bakhangelile babona ukuthi uhulumende uhlulekile; for the past 42 years uhulumende wehlulekile ngendaba yamanzi, ikakhulu langendaba ye-development esigabeni. So, siyababonga kakhulu abanewethu ukuthi phakathi kokusebenza okungaka ngoba siyazi basebenza nzima. Abanye basebenza eGoli, abanye kubo UK, abanye kubo Australia. Akumnandi ukungahlali kwelakho ikhaya."

Kulesitsho esithi; “vuka uzenzele”. Inzalo ye-Tjankwa ehlala eBotswana, South Africa lase-Bhilithane isebenza labasekhaya, bavuke bazenzela bathi ukukhala akusizi. Sebele damu lamanzi likazulu lezifuyo.

Zithabe okumangalisayo izakhamizi

SEE ALSO:

Livulwa Okusemthethweni Idamu eTjankwa