AbeZimbabwe AbaseBotswana Bathi Uhulumende Katshiyane Lokwalisa Ukungena Kokudla Elizweni Elilendlala

AbeZimbabwe abathenga imphahla yendlini eBotswana bathi uhulumende kumele esule umqondo wokufaka umthetho wokuvimba ukuthengwa kweyinye imphahla phandle kwelizwengoba umumo ungamanga kuhle ekhaya.

Uhlangothi olubona ngokubuthanisa imali kahulumende olweZIMRA belukhiphe uluhlu lwemphahla okungasamelanga zivele phandle kwelizwe, kodwa ngemva kokuthukuthela okubekhona, kwabathengayo bethumela izinini ekhaya kumbe bezozithengisa elizweni, emngceleni weBeitbridge ngoMvulo, lokhu kucine kumisiwe okwesikhatshana.

Abathenga imphahla eBotswana besiyathengisa eZimbabwe bathi abafuni lakuzwa ngemizamo kahulumende yokuthi angezelele kuluhlu lwemphahla athi ingathengwa phandle kwelizwe.

Lokhu kulandela inyathelo ebeselithethwe nguhulumende lokukhipha uluhlu olutsha olwemphahla okungamelanga ithengwe phandle kwelizwe, kodwa ngemva kwemalanga amalutshwana, abuyele emuva esithi uzamisa ukuqala kwalokhu.

Kodwa abanye bathi vele akangalokothi ukuqala umthetho onje ngoba kukhanya ukuthi ezinye imphahla esetshenziswa endlini efana lamafutha okupheka aseqala ukusweleka, uhulumende lokhe eqinisa ngemthetho yakhe ewomileyo yokungenisa imphahla elizweni.

Umnunzana Selo Ndlovu uthi kawuhambe ungaphenduki umthetho kahulumende...

Bekuvele kuliphutha. Abangawungenisi umthetho lo ngoba ngendlela into ezimi ngakhona, akusoke kumangalise ukubona uhulumende efaka umthetho lo.

Okwakhathesi iZimbabwe ayivumeli ukuthi izihambi zingene leyinye imphahla efana lamafutha okupheka lokugcoba, ifulawa, isepa kodwa uhulumende ube esekhiphe uluhlu olutsha lwalokhu okungamelanga kuthengwe ngaphandle kwelizwe.

URodney Moyo uthi uhulumende kayekethise imthetho ngoba kumgceke ukuthi sokuqala udubo lokusilela kweyinye imphahla elizweni.

Khathesi kunzima. Ukudla sokuqalise ukushorta, uhulumende uyawomisa imthetho, akumelanga athi uproctor imphahla engekhoyo. Kumele akhangelise imthetho yakhe ngendaba yemphahla ethengwa ngaphandle kwelizwe.”

Uhulumende uthi kumele kuthengwe imphahla yeZimbabwe ngaphansi komkankaso we ‘Buy Zimbabwe’ ukuze avikele njalo athuthukise amabhizinisi ekhaya.

Kodwa eyinye ingcwethi kwezomnotho ithi kumele iZimbabwe iqale iqinise ukuthi ilawo amandla okupheka imphahla engasuthisa njalo iyenele uzulu weZimbabwe ngaphambi kokuwomisa imthetho yokungena lemphahla evela phandle.

Uthi isikhwama sikahulumende silakho ukuncipha uma kungasangeni imphahla enengi ivela phandle kwelizwe…

"Uhulumende ubethola imali kumthelo uma abantu bethenga imphahla ngaphandle, bekuyiyo imali inengi. Kungenzakala ukuthi isikhwama sikahulumende sehle ngamandla."

Uhulumende uthi uma kungasekelwa imphahla eyenziwa phakathi elizweni, amabhizimusi angathuthuka, okuzadala imsebenzi njalo kuthuthukise umnotho.