Izizalwane zeZimbabwe kwele South Africa sezitshayele ihlombe bonke abaselizweni ngokumanyana kwabo ngoLwesithathu, betshengisela ukungemukeli kwabo indlela uhulumende we Zanu pf abusa ngayo ilizwe. AbeZimbabwe laba bathi ukumanyana phose kwelizwe lonke okwenzakale lamhlanje kukhombisa ukuthi abantu bathi sebehlukunyezwe kwenela.
AbeZimbabwe kweleSouth Africa bathi bathokoze kakhulu ngokubona uzulu endaweni ezinengi eZimbabwe esukuma esebenzisa ilungelo lakhe lokusola indlela uhulumende aphethe ngayo ilizwe.
Isizalwane seZimbabwe unkosazana Sipho Moyo uthi ukusilela kwemisebenzi, ukudla, lenkohlakalo kahulumende sekufike kusibanga sokuthi abantu sebesithi ngeke besayekela kuqhubekela phambili.
Unkosazana Moyo uthi usekela ngokugcweleyo ukukhalala umsebenzi kwezisebenzi zikahulumende eZimbabwe ngokungatholi iholo kukanti uhulumende ule mali engange $15 billion dollars eyanyamalalela ezandleni zakhe.
AbeZimbabwe kweleSouth Africa labo betshengisela
Izizalwane zeZimbabwe kwele South Africa ziyezayatshengisela lazo ngoLwesithathu, ehofisini yommeli weZimbabwe eJohannesburg kodwa zathola amasango evaliwe kungela muntu.
Isikhulumeli sebandla leMthwakazi Liberation Front, umnumnzana Chrispen Nyoni yena uthi lobanje besenza konke lokhu ngokuba ndawonye lalabo abebetshengisela ekhaya, bafuna uhulumende esule imigoqo enqabela ukungena elizweni kwempahla ezithengwe phandle kwelizwe.
Intathelizindaba yeZimbabwe uNdumiso Mlilo uthi nxa kukhangelwa inkulumo zokungasuthiseki kwezizalwane zeZimbabwe ezikubhala enhlelweni ezitshiyeneyo ebulenjini be internet, sekufike kusibanga sokuthi uhulumende alalele uzulu, kumbe azithole esebhyakane lokutshengisela kwabantu nsukuzonke.
Ngakwelinye icele edolobheni leMusina lapho okuthenmga khona izizalwane zeZimbabwe bekungaphithizeli njengensukwini njengoba inengi labantu besabele inkuthazo yokuthi bezihlalele ezindlini ngenjongo yokutshengisa ukusekela kwabo ukutshengisela okuqhutshwa eZimbabwe. Inengi lezitolo lazo bezivaliwe ngemva kwenkuthazo yenhlanganiso yabathwala abantu eMusina.
Kusenjalo ibandla eliphikisayo kweleSouth Africa ele Democratic Alliance selikhuthaze uhulumende wakwele South Africa ukuthi athathe amanyathelo okuncedisa ekulungiseni isimo eZimbabwe kungakonakali.
Embikweni owethulwe yileli bandla lamhlanje likhuthaze umongameli Zuma njengomgcinisihlalo wezokuthula enhlanganisweni ye SADC ukuthi atshele mathupha uhulumende weZimbabwe ukuthi isimo esesiselizweni ngeke siqhubeke singalungiswanga. I DA ithi kufanele iSouth Africa ikubeke kucace ukuthi ukwephulwa kwamalungelo oluntu eZimbabwe akwemukelekanga.
Your browser doesn’t support HTML5
Udaba lwabeZimbabwe eSouth Africa ngokutshengisela siluphiwa nguBenedict Nhlapho