Uzulu weZimbabwe uthi awuqhubeke umsebenzi wokulwisana lomkhuhlane wengculaza ikakhulu kwabasakhulayo abakhanya angathi abawutshayi indiva kulezi insuku, ukuze kugcwaliseke indikimba ethi ‘Focus, Partner, Achieve: An AIDS free Generation’, eyiyo okuthakazelelwa ngayo ilanga lokunanza ukulwisana lokumemetheka kwegcikwane legculaza emhlabeni wonke jikelele.
Ilanga le World AIDS Day linanzwa emhlabeni wonke jikelele mhlaka I Mpalakazi minyaka yonke ngenjongo yokuthi ulwazi ngaleligcikwane lumemetheke endaweni zonke ukuze kwenqatshelwe ukuthelelwana kwalo. Kulabantu phose izigidi ezingaphezu kwamatshumi amathathu lanhlanu – 35.3 million, abacatshangangelwa ukuthi baphila legcikwane leli emhlabeni wonke jikelele. Phakathi kweminyaka ka 1981 lo 2012, igcikwane leli labulala abantu phose izigidi ezingamatshumi amane 36 million.
Uzulu weZimbabwe uthi kumele kuqhakathekiswe abasakhulayo okuyibo abasengozini enkulu yokuthelelwa igcikwane ngenxa yokungami kuhle kwenotho yelizwe kanye lokunganaki impilakahle yabo.
Umnumzana Robert Madzikanda, osakhulayo, uthi inengi labatsha lithelelwa imikhuhlane yemacansini ngabadala ababathembisa imali. Uthi abatsha ikakhulu emadolobheni asemingceleni yelizwe njenge Plumtree leBeitbridge bathwele nzima ngoba abanye bahlala bodwa bangumhlambi nje kazalusile, abazali kabakho kuthi abanye bayathatheka ngezithembiso zempilo engcono kwamanye amazwe besebehamba bengela maphepha afaneleyo babesebedlwangulwa bacine belalimikhuhlane.
UNkosazana Fiona Khupe osekolitshini, uthi akuncedi ukukhuluma ngengozi yengculaza kwabasakhulayo nxa benganikwanga indlela zokuziphilisa ezingela ngozi. Uthi babhekane lendubo ezinengi kakhulu ngoba uhulumende ukhanya sengathi sewageza izandla ngabo basala nje esikhaleni bengazi ukuthi babambe ngaphi njengoba lemisebenzi kungela. Uthi udubo lolu lokuthi abatsha bazifake engozini yengculaza ngokuthandana labantu abadala, luyaphela kuphela lapho uhulumende angadinga indlela zokukhangelana lendleko zabantwana ukuze bangaweli ezilingweni zokuya emacansini labadala ngoba kulakho ukubulala ilizwe nxa inkokheli lezisebenzi zakusasa ziyaqedwa yingculaza.
Umongikazi, uNkosikazi Rosemary Ndiweni, uthi banengi abasakhulayo abalomkhuhlane wengulamakhwa, abahlala layo bengadingi ukwelatshwa kuze konakale emzimbeni. Uthi imihlobo eminengi yengulamakhwa yenza kubelula ukuthi igcikwane lengculaza lingene emzimbeni. Wengeze esithi ukungadingi usizo ngesikhathi kulimaza imizimba yabasakhulayo, okulakho ukwenza inengi lisale lingasenelisi lokuthola inzalo ngenxa yokuphuza ukwelatshwa.
EleZimbabwe selasungula inhlelo ezithile zokulwisana lomkhuhlane wengculaza. Olunye lwalezinhlelo ngolokusokwa kwabesilisa olulokhu lusaqhubeka ikakhulu kwabasakhulayo.
Umongikazi, uNkosikazi Charity Siwela, uthi loluhlelo lulakho ukuphathisa kakhulu abesilisa kanye labomkabo nxa abantu abanengi bengaphatheka.
Uthi kudingeka ukuthi abesilisa bafundiswe kabanzi ukwenzela ukuthi lalapho sebethe basokwa baqhubeke beziphatha kuhle emacansini, bethembekile ukuze ingculaza ingaze yamemetheka.
Uhlangothi olukhangela ingculaza kunhlanganiso yomanyano wamazwe i-UNAIDS, ithi amazwe ayanqoba ekuqedeni ingculaza kodwa ukutshiya abasakhulayo kunhlelo lezi yikho osokuyingozi. I UNAIDS ithi inani labantu abafayo selehlile, labo abathola imithi sebebanengi kuthi abantwana abathelelwa igcikwane ngomama sebebalutshwane sokumele kuqakathekiswe imizamo ezenza lingqubelaphambili iqhubeke izizalwane zakusasa zingabhekani laloludubo.