'Umumo Womnotho eZimbabwe Kawusivumeli Ukuvula Amabhizimusi'

Abanye abangene umhlangano owenzelwe kwele Botswana.

Abadabuka eZimbabwe abahlala kwele Botswana sebetshele izithunywa zikahulumende ukuthi abafisi ukusungula amabhizimusi ekhaya ngenxa yomumo omubi kwezomnotho ekhaya.

Abangene umhlangano izolo wokukhanga abadabuka eZimbabwe ukuba bavule amabhizimusi ekhaya, obuqoqwe yisigodlo seZimbabwe kwele Botswana, kabazange betshaye inja befihla umphini njengoba bakubeke sobala ukuthi kabafuni ukuyavula amabhizimusi eZimbabwe ngenxa yokwenzakala elizweni labo.

Bathi ukuyavula amabhizimusi ekhaya kufana lokuthatha imali beyithela emgodini ongelamkhawulo.

Abangene umhlangano obuqoqwe yisigodlo weZimbabwe kwele Botswana.

Omunye okubhizimusi ye-insurance, uMnu. Paul Chitate, uthi kakaze abone ilizwe elilemithetho kwezokuvula ibhizimusi elifana leZimbabwe.

“Sake sathi sifuna ukungenisa imota yezidumbu lomuntu owayefuna ukuvula ibhizimusi eZimbabwe, satshelwa ukuthi hambani liyentshintsha inombolo zemota leyo nxa kunganjalo asisoke siliphathise. Ngiyalitshela, kunzima ukuthi usungule ibhizimusi eZimbabwe."

Omunye okhulume umhlanganweni lo okhangele kubhizimusi lokulima, uthi udaniswa yimthetho ekhona eZimbabwe, ngakho-ke akukhwabitheki ukuvula ibhizimusi ekhaya.

“Ukuthaba kwami kuqunyiwe lapho ngibona akade ekhuluma (okahulumende), esitshengisa ibizo lomuntu oyedwa kanye lenombolo yomuntu oyedwa okumele sinthintane laye, kwahle kwangitshengisa ukuthi lokhu kutsho ukuthi konke okwenzakalayo, kubekwe emuntwini oyedwa.”

Omunye njalo utshele umhlangano lo ukuthi walahlekelwa yimali enengi ezama ukuthengisa amafutha ezimota. Uthi umbiko kaMongameli Emmerson Mnangagwa wokuthi iZimbabwe ivuliwe kwabafuna ukuvula amabhizimusi awuhambelani lokwenzakala elizweni.

Umbuzo wami kubhanga leZimbabwe yikuthi lizangiphathisa njani njengomuntu ofuna ukuvula ibhizimusi ngoba kulomkambo omnyama wokuntshintsha imali. Labana abantu abantshintsha imali ezitaladeni abalandleko ezinengi okumele babelakho kuphela yizichathulo zokubaleka uma sebebotshwa.”

UMnu. Stanley Ncube, ongene lumhlangano, uthi ulethemba lokuthi umlayezo ophume ebantwini uzafinyelela indlebe zika Mnangagwa. Uthi abakuthabelayo yikuthi kubelesithembiso sokuthi okunye kuzalungiswa kunyanga eziyisithupha ezizayo.

“Okuthabisayo yikuthi basithembisile ukuthi ezinye indaba ezifana leziqondane leZIMRA kanye lokwenzakala emngceleni, kuzabe sekulungisiwe phakathi kwenyanga eziyisithupha.”

Uhulumende kade ethumele iziphathamandla kusuka kungatsha ezitshiyeneyo ezifana lezokwethekelela (tourism), iZimTrade, ibhanga leReserve Bank of Zimbabwe, ezokulima, kanye lezokwenjiwa (imining).

Unobhala kugatsha olubona ngezethekeli kwele Zimbabwe, uMnu. Munesu Munodawafa, uthi izikhalazo zonke zizahanjiswa kungatsha eziphathelane lezikhalazo lezi ukuze kuqale ukulungiswa lapho okungabe konakele khona.