Amapholisa Achitha Ngodlame Umbuthano Wabontanga beTajamuka

  • Chris Gande

Promise Mkhwananzi.

Amapholisa acithe ngodlame umbuthano wabontanga bomanyano othiwa tajamuka benanza ilanga lomntwana wezwekazi le Africa ngoLwesine.

Ontanga laba bavela kumabandla atshiyeneyo. Abanye babo batshaywe kabuhlungu abanye babotshwa.

Ngemva kwesehlakalo lesi, kubikwa kulabanye ontanga abasuke baya emhlanganweni kade uqoqwe ngumanisipala wedolobho leHarare ehoteleni ye Rainbow Towers kade kuxoxiswana ngodaba lokuguqula umthetho wezabelo ilocal government ammendment act lapho abalandelwe ngabasekeli beZanu PF batshaywa kabuhlungu.

Sixoxe lesikhulumeli somanyano we Tajamuka, umnu. Promise Mkhwananzi ukuze sizwe okunengi ngaloludaba.

"Sibuthene singatshelanga amapholisa ngoba isiekelo esitsha siyasivumela ukubuthana singatshelanga amapholisa sakhankasela lelolanga kwabuya iriot police sathi asisoze sisuke ngoba singakaqedi esikwenzayo," kutsho uMkwananzi.

Ngesikhathi eleSouth Africa lithakazelela iminyaka engamatshumi amane kwedlule umvukela wenkululeko yabatsha mhlaka 16 Nhlangula 1976, intsha yeZimbabwe kweleSouth Africa ithi ubunzima bempilo bubathwalise amagabha avuzayo, okuveza sobala ukuthi bona inkululeko abakayitholi.

Kwakungolwesithathu ekuseni mhla ziku 16 Nhlangula ngo 1976, lapho amakhulu abantwana besikolo elokisthini leSowetho kweleSouth Africa, bavuka njengenjwayelo belubhekise esikolo, kanti kwakulusuku lokucina kwabanengi babo. Ekufikeni esikolo izinkulungwane zezifundi zangena ezithaladeni zitshengisela ukuphikisana kwazo lomthetho wamabhunu owawusuthe izifundo zonke zifundiswe ngolimi lwe Afrikaans.

Ixuku labafundi leli lathi lifika esitaladeni uVilakazi duzane lendlu kamuyi uNelson Mandela owayesejele ngaleso sikhathi, afika engasadlanga nkotshana amabhunu abafafaza ngenhlamvu kwafa abantwana abedlula amakhulu ayisithupha.

Lobanje ngo 1991 inhlanganiso ye Organisation of African Unity esiyi African Union yethula ukuthi leli langa sekulilanga lokunanza inkululeko lamalungelwa entsha, abatsha beZimbabwe kweleSouth Africa bathi balokhu bengakawatholi lawo malungelo akhulunywayo.

Omunye wabatsha laba umnumnzana Carnicious Nkala uthi impilo isinda njengetshe kweleSouth Africa lapho abeze khona besithi bazodinga amadlelo aluhlaza ngemva kokuba kwelabo ilizwe sekumile ukhula.

Kutsho uNkala: “Mina njengami bengingumuntu ozithandela ukuthi ngizihlalele ngibe ku army or something else. Ngiyangena kanjani ku army yelizwe engingazalwa kilo? Ngili defender kanjani ilizwe engingazalwa kilo? Sekumele sichatshe, omunye umuntu ugcina esiba forced ukuganga. Abantwana abangamantombazana baphenduke babe ngokunyeke sebesemazweni. Kubuhlungu. Kufa ikusasa yelizwe ngendlela abaphile ngayo bebalekela umuntu abambiza bethi ngubaba.”

Uthi lemigwaqweni bahamba becatshela amapholisa njengoba besenziwa amasela bengantshontshanga, izakhamizi zibanyonkoloze ngokuba selizweni kanti imvumo balayo.

Intsha yebandla le MDC ekhokhelwa ngumnumnzana Tsvangirai, bona bathi okubuhlungu yikuthi iZimbabwe isize yabalekelwa langabantwana abancane abangazilutho. Unobhala wabasakhulayo kuleli bandla unkosazana Hazel Bishop uthi abanye balaba bantwana bagcinwe eThempelini leMethodist eSoweto ngakho bakhethe ukunanza lolusuku ngokuyachitha isikhathi lalezi ingane.

“Sibone kungcono ukuthi sibuye sizoxhasa abantwana abangama abandoned migrants, sizebaphekela, sixoxisane labo sibasize ngemisebenzi yezandla langamachores abanawo ukuze nabo bakhululeke banga feel sengathi balahlekelwe kakhulu,” kutsho uBishop.

Kutsho uDube: “Owayengumlweli wempi yenkululeko umnumnzana Makhahlela Dube uthi kulusizi ukuthi ngemva kwempi yenkululeko yeZimbabwe eyachitha igazi elinengi kutholakale intsha isintula lamazwe ngenxa yokwehluleka kwababusi.”

Salahlekelwa ngamaqhawe amanengi kakhulu ngaleso sikhathi ngoba amabhunu abengafuni no mbuso. Abengafuni ukuthi kuthiwa kunomuntu omnyaka ongabusanje. Noma sesingenile kulo umbuso umbuso wakhona akuwona umbuso ophelelekisileyo.Yinkululeko engekhowo esemaphepheni kodwa sisakhala ngento efanayo.

UNkala yena uthi inye kuphela into abafuna ukuyikhuthaza inkokheli zeZimbabwe ngesikhathi benanza lolusuku lwamalungelo abatsha.

Kutsho uNkala: “Thina sithi kulaba abakhona sekwanele sebehlulekile ababeke phansi. Bayeke ama new ideas eze labantu abatsha kanti hantsho kwakuthiwa kulwela ilizwe silwela abantwabethu. Kanti manje njengoba abantwana bakhona sebesiba ngamaxhegu bona amaxhegu bengaphumi. Sokuluhlupho lokho and the honest truth is they have failed. So into engcononje kabaziphumele.”

Ukhuthaza njalo lamazwe e Africa ukuthi ekele ukuvimba imingcele njengoba kuyiyo into athi isidale ukucwasana ngobuzwe osekubangele imfa yabanengi kweleSouth Africa.

Your browser doesn’t support HTML5

Ingxoxo loMnu. Promise Mkhwananzi