Amnesty International: Abantu Abangelazithupha Baphila Njengenyamazana eZimbabwe

  • Ntungamili Nkomo

Umfanekiso Siwuphiwa ngabeAmnesty International

Inhlanganiso elwela amalungelo oluntu emhlabeni jikelele eyeAmnesty International ithi kulabantu abangena kunkulungwane lenkulungwane eZimbabwe abangelazithupha lanxa nje bazalelwa kulelilizwe.

Abantu laba bagoqela labo abalabazali ababuya bezedinga imisebenzi bevela emazweni afana leZambia, iMalawi leMozambique kanye lalabo ababulawelwa izihlobo ngumbhuqazwe weGukurahundi.

Kugwalo elwethule ngoLwesihlanu, inhlanganiso le ithe abantu laba baphila njengenyamazana zendle ngoba bengelazithupha ezibapha ilungelo lokuba yizizalwane zeZimbabwe, okwenza behluleke ukufinyelela inhlelo eziqakathekileyo ezigoqela ukuya ezikolo, ezempilakahle lokuthola izindlu zokuhlala ikakhulu emadolobheni.

Umanyano weUnited Nations uthi bedlula inkulungwane ezingamakhulu amathathu, 300, 000 abantu abakulesisimo eZimbabwe.

Ngokunjalo, iAmnesty International ithi uhulumende kumele aguqule imithetho yakhe yobuzwe eyeCitizenship abanikeze amaphepha ngoba beyizizalwane zeZimbabwe njalo aphe labo ababulawelwa izihlobo yiGukurahundi eMatabeleland leMidlands izithupha kungelamibuzo.

Uhulumende yena useke waluphatha udaba lweMidlands leMatabeleland wathi usebapha incwadi zokuzalwa abantu abakusimo lesi.

Umeli wesigaba seSoutherton edale lephalamende uMnu Peter Moyo utshele iStudio 7 ukuthi ngempela uhulumende kumele alulungisise loludaba.

Your browser doesn’t support HTML5

Ingxoxo loMnu Peter Moyo

Sehlulekile ukukhuluma lomphathintambo wendaba zasekhaya uMnu Kazembe Kazembe ngaloludaba.