Batshabalala Ontanga Ngengulamakhwa

NAC

Abazempilakahle bathi ukuqonga kwenani labasakhulayo abasesesikolo abahlaselwa yingulamakhwa kukhomba ukuthi ilizwe lilakho ukubhekana lodubo lokumemetheka kutsha kwegcikwane lengculaza obesekunganeno.

Abethule umbiko lo, abagoqela inhlanganiso yeNational Aids Council, bathi imbangela yakoqonga kwenani labontanga leli yikuya emacansini mahlayana bengazivikelanga.

Phakathi kukaZibandlela loMabasa lonyaka, ontanga phose inkulungwane ezintathu (2 692) abaphakathi kweminyaka elitshumi letshumi lasitshiyagalolunye babikwa bedinge ukwelatshwa ingulamakhwa ezibhedlela.

Osakhulayo, uNkosazana Memory Nkomo uthi abadala kumele bekele ukutshaya inja befihla umphini bevumele abantwababo banikwe indlela zokuvikela emacansini ezikolo ngoba bazakufa bekhangele.

“Inyathelo lokuthi abantwana ezikolweni baphiwe ama-condom lilungile ngoba lenza abantwana babe le-easy access yokuzivikela ekuzithwaleni lekutholeni imikhuhlane yemacansini,” kutsho uNkosazana Nkomo.

Owezempilakahle, uNkosikazi Simangele Gumbo, uthi akukhulunyiswane labo ontanga bazwisise ukuthi kuqakathekile kangakanani ukuthi baziphathe, balondoloze impilakahle yabo.

“Kuqakathekile ukuthi abantwana bafundiswe ngalokhu ukuze bakwazi ukuzivikela,” kuchasise uNkosikazi Gumbo.

Ukufundisa abantwana ukuziphatha, ubuntu kanye lokuhlonipha imizimba yabo, yiyo yodwa indlela okumele iqakathekiswe, kugcizelele isakhamuzi uNkosazana Sibongile Mkandla.

Imidlalo ephathwa ngontanga lokutshona bebodwa abazali bezama ukubaphandela, ngezinye zezizatho ezinikwa ngabezempilakahle ezibangela ukumemetheka kwemikhuhlane yengulamakhwa.

Lanxa abantwana bakulezi insuku besenelisa ukusebenzisa indlela ezintsha zokukhuluma lokuthola ulwazi, kukhanya lokhu akubahlomisi ngamandla okukhulumisana ngokuqakatheka kokuvikela emacansini, kutsho ingcwethi.