Inhlanganiso ezilwela amalungelo ezizalwane zeZimbabwe kwele South Africa seziveze ukukhathazeka ngokubotshwa kwezizalwane zeZimbabwe ezilama Permit eDispensation of Zimbabweans Project (DZP) asephelelwe yiminyaka kungakhathalekile ngesimemezelo sogatsha lwendaba zasekhaya sokuthi bangabotshwa.
Ukubotshwa lokhu kwenzeka ngesikhathi abeZimbabwe laba behlangana lenhlupho ezinengi ehlelweni oluqale izolo lokufaka izicelo zokuthola amapermit amatsha.
Inhlanganiso zikazulu weZimbabwe kweleSouth Africa zithi zikhathazeke kakhulu ngokubotshwa kwezizalwane zeZimbabwe ezilamapermit eDZP inengi lawo asephelelwe yiminyaka.
Enyangeni ezimbalwa ezisanda kwedlula umphathintambo wogatsha Lwendaba Zasekhaya umnumnzana Melusi Gigaba wazise ukuthi izizalwane zeZimbabwe ezaphiwa incwadi zokuhlala kwele South Africa phansi kohlelo lweDZP kakufanelanga zibotshwe loba amapermit la esephelelwe yiminyaka njengoba zizaphiwa amanye amatsha.
Kodwake izizalwane zeZimbabwe zizonde zaganunwabo zisithi amapholisa aseqamulele izikhuni endlebeni engafuni kuluzwa loludaba.
Umgcinisihlalo wenhlanganiso ye Community of Zimbabwe in South Africa umnumnzana Ngqabutho Mabhena uthi bakhathazeke kakhulu. UMabhena usola ugatsha lwendaba zasekhaya ngokwehluleka ukukhulumisana logatsha lwamapholisa ngezinqumo esezenziwe ngala amapermit.
Unkosazana Siphathisiwe Dube isiphathamandla senhlanganiso ye Solidarity Peace Trust, uthi osekubamangalisa yikuthi sekusiba lezehlakalo zokuthi labanye abalamapermit asaseleminyaka yokusebenza bayabotshwa amapholisa abesesipha izizatho ezingabambekiyo zokubagcina bevalelwe.
Umnumnzana Mabhena uthi ukuphelelwa yiminyaka kwamapermit la sekusenza impilo yabeZimbabwe laba ibenzima emsebenzini lasemabhanga.
Omunye wamapholisa okhulume lale intatheli ngudlu, ngoba engelalungelo lokukhuluma labezindaba, uthi uhlupho yikuthi ugatsha lwendaba zasekhaya kaluthumelanga umlayezo obhalwe phansi emapholiseni ngesinqumo sokuthi abeZimbabwe laba bengabotshwa yikho amapholisa enza umsebenzi wawo wokubopha abaselizweni ngokungekho emthethweni.
Kodwake omunye wezizalwane ZeZimbabwe oseke wabotshwa waze wakhululwa esebhadale imali yesifumbathiso engakafiki lenkambeni yamapholisa, okhethe ukwaziwa ngokuthi nguLucy Ndiweni uthi amapholisa ayazimhlophe lindaba kodwa abakufunayonje yimali yesifumbathiso.
Emhlanganweni oqhutshwe lenhlanganiso zeZimbabwe ezikwele South Africa emavikini amabili edluleyo, Umsekeli womqondisi wogatsha lwendaba zasekhaya obona ngokungena kwabantu elizweni umnumnzana Jacky Mckay, uthembisile ukuthi inhlangothi zonke zikahulumende zizakwaziswa ngesinqumo sogatsha lwakhe lesi.
Kunjalonje abeZimbabwe abaphose bafike izinkulungwane ezingamakhulu amathathau abalelungelo lokufaka izicelo zokuthola amapermit amatsha ngemva kokuphela kwalawo abawaphiwe ngo 2010, baqhubekele elangeni lesibili befaka izicelo zabo zokuthola amatsha. Inengi labo bathi balokhu behlangana lohlupho lokungasebenzi kuhle kwekheli yebulenjini esetshenziswa ukufaka izicelo lezi kantike lenombolo zocingo abaziphiweyo kazingeni nxa bezama ukuthola usizo kwabenkampani ye VFS Global okuyiyo emukela lezi zicelo.
Ukuhlaziya loludaba, uSithandekile Mhlanga weStudio 7 uxoxe losixoxe loMnu. Clide Zondo, isizalwane seZimbabwe esihlala eSouth Africa esidinga ukulungisa incwadi zama permits, endawonye loMnu. Khumbulani Moyo, umabhalane wenhlanganiso elwela amalungelo ezizalwane zeZimbabwe kwele South Africa eye Zimbabwe Community in South Africa, onguye osungula lingxoxo.
Your browser doesn’t support HTML5
Ingxoxo LoMnu. Khumbulani Moyo Endawonye LoMnu. Clide Zondo