Esigabeni Sesibili Senhlelo zeIndependence sikhangela Umumo Wezenotho

Zimbabwe Independence

IZimbabwe eyayisesibangeni sokuba ngelinye lamazwe alenotho encomekayo ezwekazi leAfrica ngesikhathi ithola uzibuse, ithakazelela iminyaka engamatshumi amathathu lane kazibuse kuyonaliviki phakathi kwensindabaphenduli yokuvuselela ilizwe elibhekane lokuswelakala kwemisebenzi, ukuvala kwamankampani kanye lokuswelakala kwemali evela kwamanye amazwe njengoba yacina ibanjwa ngamandla ukuma ukusebenzisa imali yayo isisebenzisa eyamakwamanye amazwe.

Eminyakeni engamatshumi amathathu lane adluleyo uzulu wakuleli wayephuphuma intokozo, ekhangelele ikusasa lapho ayabe ekhomba ngophakathi, esidlani ebabayo kambe ngaphandle ezifakele ibilebile.

Kwakungu halala ngapha langapha ngoba phela wawusuphelile umbuso wabancindezeli, abamnyama sebezibusa.

Ngaliviki ilizwe lithakazelela uzibuse, inengi liyazibuza ukuthi yisiphi leso sifo esingene elizweni satshaya saqothula nanku phela okwakuyiziziba sokwaba ngamazibuko.

Amankampani akhala ibhungayezi, amadolobho sokungani ngamanxiwa kuthi ke omama labobaba ababesebenza behola, banakekele imuli zabo sebehamba bekhothamise amakhanda besesaba khona ukubuzwa ukuthi banjani abantwana ngoba impendulo bengelayo lokhu abantwana sebadliwa zindunduma zeGoli lamanye amazwe aphetsheya kwezilwandle bedinga ukuphila.
Inengi liyazibuza ukuthi inotho yelizwe ingenwe kuyini.

Kambe kungabayikuswela inkokheli eziqotho, ezithembekileyo, kumbe yindlala eke yabakhona elizweni, kumbe yiziqondiso ezifana leEconomic Structural Adjustment Programme kumbe njalo yibo abancindezeli bayizolo abalokhu besithwalise amagabha avuzayo ngezijeziso zenotho.

UNkosikazi Simephi Msipa, oyisakhamuzi, uthi ithemba alibulali ngoba aluba inengi labantu elathakazelela uzibuse ngo 1980 alisekho.

Uthi kulezi insuku abantu bathi umbuso kaIan Smith wawungcono ngoba phela abantwana babesebenza njalo bengadliwa zingwenya bewela uNgulukudela ukuyadinga imisebenzi.

Uthi ye kwakuhanjwa eWenela kusiyasetshenzwa kodwa uhulumende wayekulungisa kuhle ukuze abantu bahambe ngendlela hatshi okwalamhla osokungundoda zibonele.

UNkosikazi Busi Bhebhe, isakhamuzi, uthi ukuwa kwenotho yakuleli akudingi sangoma sokubhula amathambo kudingwa umthakathi komakhelwane ngoba umthakathi usekhaya.

Uthi ilizwe lavela lathola inkokheli ezingananzi abantu njalo ezingazi ukuthi ilizwe liphathwa njani ukuze inotho iqhubeke ithuthuka kodwa baziphatha sasane oluchinsa ukudla ludle konke lukhohlwe ukuthi ikusasa iyabekelwa.

Umqondisi wenhlanganiso yezakhamizi, iBulawayo Progressive Residents Association, uMnumzana Rodrick Fayayo, uthi abantu bakulumango welizwe bavele abazake babephakathi komhlane lembeleko ngoba bavele bayotha imbenge yomile kusukela khona kuzibuse.

Uthi ukuvalwa kwamafekithali akumangalisi ngoba uhulumende lo uvele kazi ukuthi ungowabantu bonke kodwa ulenkethabetshabi.

Ocubungula ezenotho, uMnumzana Jerry Phiri, uthi uhulumende udinga ingcitshi ezizwisisa ukusebenza kwenotho kanye lokuqakatheka kobudlelwano lamanye amazwe emhlabeni.
Uthi ukusebenza angani yindwangu leyana abathi ngumahambayedwa akungeke kwavuselela inotho yelizwe kukanti kuyadingakala njalo ukusebenzisa abasakhulayo abalentshukuntshu hatshi amaxhegu asephelelwe ngumphako.

UMnumzana Fayayo, uthi akalalo ithemba ukuthi uhlelo lweZimbabwe Agenda for Suistainable Socio-Economic Transformation luzavuselela inotho ngoba luphethwe yibo labana akade bekhangele inotho yelizwe isiwa.
Uthi sokusiba lomnyaka ibandla leZanu PF langena kuhulumende kodwa lilokhu likhuluma nje ngapha amankampani eqhubeka evala koBulawayo.

Umnumzana Khumbulani Mpofu, owebandla leZanu PF uthi kumele abantu bakhohlwe ngokwayizolo bakhangele okwalamhla ngoba ibandla lakhe lizimisele ukuvuselela inotho yelizwe.

Uthi bekunzima ngoba ohulumende bamazwe angempumalanga enza kubenzima ukuthola imali kumazwe la kodwa sebezimisele ukusebenzisa amatshe aligugu akuleli ukuvuselela inotho.
Uthi izulu lalo lingaqhubeka lisina ngendlela njengalonyaka ilizwe lizasebenzisa uhlangothi lwezokulima ukuvuselela inotho ngoba kuyiyo vele insika yenotho yakuleli.

Unobhala jikelele wenhlanganiso yezisebenzi, iZimbabwe Congress of Trade Unions, uMnumzana Japhet Moyo uthi okwenzakala kunotho yelizwe ayisikho okwakukhangelelwe nguzulu ilizwe lithola uzibuse.

Uthi ilizwe selisezandleni zabantu abaziqhatshileyo kodwa inhlelo zikahulumende ezifana loMurambatsvina zaphazamisa laba bantu njalo uhulumende uhlezi ebagijimisa bona kuyibo abaphethe inotho yelizwe.

Wengeze esithi kuqakathekile ukuthi inotho yelizwe ivuselelwe, abantu bavukele emisebenzini hatshi ukuthi bavuke bebhoda ngemiduli belandelana lemithunzi.

Uthi uhulumende kalungise imithetho ezenza abantu abalemali bayisebezenzise ekuthuthukiseni inotho yelizwe ngoba lokhu akungeke kwenzeka nxa abantu besesaba ukuthi balakho ukuvuka bethathelwe limali.

Lanxa nje izigidi zezizalwane zakuleli zisemazweni atshiyeneyo zidinga ukuziphilisa, inengi likhangelele ukuthi inotho yelizwe ivuselelwe lithole ukuphenduka njengezizalwane ezazisabalale umhlaba wonke ngesikhathi kulwelwa inkululeko yelizwe. Akwaziwa ukuthi le impi yokuvuselela inotho yelizwe izakunqotshwa nini njalo iyatshiya ezingaki izidumbu phansi.

Your browser doesn’t support HTML5

Isigaba sesibili senhlelo zeIndependence esiphathelane lomnotho