Ezinye Impahla Ezitshontshwe kweleSouth Africa Zibanjwe Sezilubhekise eZimbabwe Kubika Amapholisa

(Courtesy Sibonelo Zungu/via Reuters)

Luyaqhubeka uhlelo lokuzingelwa kwempahla ezitshontshwe ezitolo kweleSouth Africa ngesikhathi sodlakela oluqhamuke ngemva kokutshengisela kwabasekeli bowayengumongameli weleSouth Africa uMnu. Jacob Zuma, besola ukuvalelwa kwakhe ejele. Kanti njalo amapholisa athi ezinye zalezi impahla zitholakale emabhasini alubhekise eZimbabwe.

Impahla ezibalisa amathelevizhini lamafiriji amapholisa athi zitholakele emabhasini esesiyachapha umngcele eBeitbridge kodwa abanini bengalabo ubufakazi bokuthi zithengwe njani, nini, njalo malini.

Kodwake umgcinisihlalo wenhlanganiso yabeZimbabwe kweleSouth Africa umnumnzana Ngqabutho Mabhena, uthi lobanje bengasekeli ukuphatheka kwabathile beZimbabwe kudlakela olusanda kwedlula, kungenzeka ukuthi impahla ezitshiwoyo lezi kazitshontshwanga.

“Esibuye sikunanzelele futhi yikuthi isikhathi esinengi abantu nxa bethumela impahla zabo abafaki ama receipts. Kwesinye isikhathi ungathola ukuthi abantu babephathisile omalayitsha kumbe emabhasini bengahambisanga ama receipts nxa sekufika eborder sekutholakala ukuthi impahla lezo azilamareciepts. Kodwake nxa kuzimpahla ezitshontshiweyo njalo futhi abanikazi besaziwa ngoba bayabhala ukuthi impahla ziyangaphi, kumele labo bantu babotshwe ngoba asihambisani lokuthi abantu bagqekeze impahla ezitolo.”

Amapholisa lamasotsha baqhubekela phambili endaweni ezitshiyeneyo zelizwe bengena ngendlu ngendlu kudingwa impahla ezitshontshiweyo. Okwamanje sekutholakele inqwaba yama firiji, amateleviszhini, imitshina yokuwatsha, amarediyo lokudla. Inengi lababotshiweyo belalezi impahla sebeqalisile ukuvela emithethwandaba ndawonye lalabo ababotshwa ngesikhathi saloludlakela.

Uhulumende ubengakakuvezi ukuthi bangaki abeZimbabwe kumbe abakwamanye amazwe abayingxenye yababotshiweyo laba.

Isizalwane sakweleSouth Africa uMike Thebe uthi ukubhidlizwa, ukutshiswa lokugqekezwa kwezitolo ikakhulu endaweni ezihlala abensundu abengi kugoqela labeZimbabwe sekubatshiyele uhlupho olukhulu.

“Abogogo badinga imithi, abasakhoni ukuthola imithi yabo kubo maClicks, Dischem uyabona, abasakhoni ukuthenga.”

Kusenjalo uhulumende uthi sekubotshwe abantu abayisithupha okucatshangelwa ukuthi bayingxenye yalabo ababangele udlakela oluqhamuke kweleSouth Africa. Laba bantu bagoqela owayeyinhloli phansi kukamnumnzana Jacob Zuma, umculi, isiphathamandla selinye lamabandla aphikisayo, lentombazana eleminyaka engamatshumi amabili lanye.

Kodwake sekulokuphikisana ngecala abaletheswayo. Umongameli Ramaphosa wathi bazakwetheswa icala lokuvukela umbuso, kodwa umphathintambo wogatsha lwezomvikela uthi abukho ubufakazi balokho. Umphathintambo ehofisini kamongameli unkosazana Sikhumbudzo Ntshavheni uthi uhulumende ulokhu emi kwelikaRamaphosa.

“Uhulumende akakaguquki ekuthini laba bantu betheswa icala lokuzama ukuvukela umbuso.”

Uhulumende uthi amapholisa lamasotsha sebenelisile ukumisa loludlakela njengoba kungelasehlakalo esibikiweyo emalangeni asanda kwedlula.

Kusenjalo ukuthethwa kwamacala kamnumnzana Jacob Zuma awenkohlakalo obekukhangelelwe ukuqala izolo sekudluliselwe mhlaka 10 Ngcwabakazi. UZuma ufake isicelo sokuthi ukuthethwa kwala amacala kudluliselwe phambili ngoba ufuna kuphole udlakela olukhona khathesi ukuze enelise ukuziyela mathupha emthethwandaba nxa lelicala selithethwa.