Inani leli lehle lisuka ku 400 njalo labantu abathatha leligcikwane ngabesifazana abaleminyaka ephakathi kwe 15 le 49.
WASHINGTON —
Ugatsha olukhangele ngeziphathelane lomkhuhlane we ngculaza enhlanganisweni yomanyano wamazwe omhlaba olwe UNAIDS luthi ukudingisisa elikwenzileyo kuveza ukuthi abantu abangamakhulu amabili-200 bahlaselwa ligcikwane le HIV kwele Zimbabwe nsukuzonke.
Isiphathamandla se UNAIDS uMnu. Michael Bartos uthi inani leli lehle lisuka kumakhulu amane-400. Uthi bafumane ukuthi abantu abasengozini kakhulu yokuthelelwa leligcikwane ngabesifazana abaleminyaka ephakathi kwelitshumi lanhlanu-15 lamatshumi amane lesitshiyangalombili-49 ngoba kusenzakala ukuthi baya emacansini labesilisa asebekhulile.
Isiphathamandla sekhansili kahulumende ebona ngezengculaza eye National AIDS Council uDokotela Tapiwa Magure uthi uhulumende usebenza gadalala ukuthi ehlise leli nani kuze kusale kungelamuntu othathela leligcikwane.
Wengezelele wathi inani labantu abathola amaphilisi okulwisana lalumkhuhlane seliqongile njalo uhulumende ulwisa ukuthi kungasathelelwana leligcikwane.
Ukuze sizwe okunengi ngaloludaba, sixoxe loNkosikazi Bekezela Mapanda, isiphathamandla sogatsha olubona ngenhlelo zengculaza enhlanganisweni ye Zimbabwe Lawyers for Human Rights.
UMapanda utshele uSithandekile Mhlanga weStudio 7 ukuthi inhlanganiso yakhe ihlolisisa ukuthi amalungelo abantu abaphila legcikwane lengculaza abagoqela abasemajele labasebenza ukuthengisa imizimba yabo-ama sex workers ayalondolozwa na.
Isiphathamandla se UNAIDS uMnu. Michael Bartos uthi inani leli lehle lisuka kumakhulu amane-400. Uthi bafumane ukuthi abantu abasengozini kakhulu yokuthelelwa leligcikwane ngabesifazana abaleminyaka ephakathi kwelitshumi lanhlanu-15 lamatshumi amane lesitshiyangalombili-49 ngoba kusenzakala ukuthi baya emacansini labesilisa asebekhulile.
Isiphathamandla sekhansili kahulumende ebona ngezengculaza eye National AIDS Council uDokotela Tapiwa Magure uthi uhulumende usebenza gadalala ukuthi ehlise leli nani kuze kusale kungelamuntu othathela leligcikwane.
Wengezelele wathi inani labantu abathola amaphilisi okulwisana lalumkhuhlane seliqongile njalo uhulumende ulwisa ukuthi kungasathelelwana leligcikwane.
Ukuze sizwe okunengi ngaloludaba, sixoxe loNkosikazi Bekezela Mapanda, isiphathamandla sogatsha olubona ngenhlelo zengculaza enhlanganisweni ye Zimbabwe Lawyers for Human Rights.
UMapanda utshele uSithandekile Mhlanga weStudio 7 ukuthi inhlanganiso yakhe ihlolisisa ukuthi amalungelo abantu abaphila legcikwane lengculaza abagoqela abasemajele labasebenza ukuthengisa imizimba yabo-ama sex workers ayalondolozwa na.
Your browser doesn’t support HTML5
Ingxoxo LoNkosikazi Bekezela Mapanda