Idolobho lakoBulawayo seliqalisile ukwaba amanzi asetshenziswa yizakhamuzi esezizahlala amalanga amabili amanzi evaliwe kulandela ukudabuka kwempompi ethwala amanzi isuka edamu leMtshabezi.
Ukudabuka kwempompi lokhu sokubangele ukwehla kwesilinganiso samanzi atholiswa idolobho ngesilinganiso se16 megalitres.
Isikhulumeli sekhansili yedolobho lakoBulawayo, uNkosikazi Nesisa Mpofu, utshele iStudio 7 ukuba ukwentsha kwamanzi emadamu lokhu kubangelwe kakhulu yisiphepho seyezi le El Nino eliyehlele izwekazi le Africa lezinye indawo lonyaka.
Uchaze njalo ukuba idamu leUpper Ncema lele Umzingwane selamiswa ukutholisa uBulawayo amanzi njalo abantu abahlala emalokitshini yibo abazabhekana lokusilela kwamanzi kuthi emanda lapho okulamafekithali khona lesigodlweni amanzi awasoke avalwe kunye lezibhedlela.
UNkosikazi Mpofu ubike ukuba ikhansili isebenzelana lenkampani kahulumende eyeZINWA ekulungiseni imigodi yamanzi eEpping Forest kunye laseNyamaNdlovu ngemizamo yokwehlisa udubo lokusilela kwamanzi ethi ngoMpalakazi 26 lonyaka imigodi yamanzi iyabe isiphelile ukulungiswa.
Ungezelele esithi njengedolobho bakhangelele iZimbabwe National Water Authority (ZINWA) ukuba iqalise ukusebenza udaba lweMatabeleland Zambezi Water Project ngoba yilo olungaqeda udubo lwamanzi kwele MaNdebeleni.
Nesisa Mpofu isikhulumeli sedolobho lakoBulawayo.
Isakhamuzi sakoBulawayo, uMnu. Mpumelelo Madlakela, usole kakhulu umanisipala wedolobho esithi uguqula njalo nje imbiko bona kade besazi ukuthi amanzi abevalwa okwelanga elilodwa kodwa aseyavalwa okwamalanga amathathu.
Uthe lokhu kuzadala ukuxabana phakathi kwekhansili labahlali bedolobho.
UMnu. Doubt Sibanda, osebenza ukuphotha abantu inwele edolobheni leli, ubike ukuba abaladubo lokuthola amanzi njengoba uhlala duze lesibhedlela seMpilo.
Uthe amanzi bawathola santando kuleyo ndawo.
Kodwa uNkosikazi Agnes Ndlovu ohlala ePumula South ubike ukuba evuka ngoMvulo ekuseni impompi ibivele ingasakhuphi amanzi njalo ikhansili ayizange ibazise ukuba amanzi azavalwa akubanga lesimemezelo kumsakazo.
Kumbiko ekhutshwe yikhansili yedolobho lakoBulawayo, ukuvalwa kwamazi kuzaqhubeka inani lamanzi asemadamu lize libasuthise njalo ngelanga langeNsonto abasoze bagavune amanzi.
Emalokitshini amanzi engahamba ngoMvulo aze avulwe NgoLwesithathu ekuseni, kuthi engahamba NgoLwesithathu aze aphenduke NgoLwesihlanu ekuseni.
Your browser doesn’t support HTML5
Udaba Esilethulelwe NguNompumelelo Moyo
Emayadini ahamba ngoLwesibili aze aphenduke NgoLwesine ekuseni, njalo lokhu sekutshiye abahlali bakoBulawayo besidla amalahle.
Ngempelaviki, uMsekeli kaMongameli, uMphelekezela Mphoko ubike abahlali beLuveve ukuba uhulumende uzakhangelisisa kabanzi udubo lokusilela kwamanzi edolobheni abone ukuba kwakhiwa amadamu azasiza idolobho ngoba kuyinto enganhlanga ukuba uBulawayo ahlale ebhekana lodubo lwamanzi khona kulohulumende.