Ummeli weMelika eZimbabwe, umnumzana Harry Thomas, uveze ukuba eleMelika lisakhangelisisa indlela elingabambisana ngazo lohulumende weZimbabwe ukuqeda udaba lokuyengwa kwabantu besiyakwenziwa izigqili kwamanye amazwe i-Human Trafficking.
Emhlanganweni awenze lentathelizindaba ngoLwesine, uThomas uthe udaba lokuphendukiswa kwabesifazane abangamatshumi amathathu lambili-32, bevela eKuwait, kubavuse inkophe, kwabakhumbuza ingozi ezikhona ezokuthengiswa kwabantu, athi sekuludubo emhlabeni jikelele.
Izizalwane zeZimbabweans, ezibhekane lodubo lokuswelakala kwemisebenzi, sebezibona bengena engozini yokuyengwa ngabaphatheke kulomsebenzi wokuthengisa abantu, bethenjiswa imisebenzi emazweni.
Uhulumende weZimbabwe wehlulekile ukubuthanisa imali ebidingakala yokuthi baphindele ekhaya abesifazane laba, besuka eKuwait, kwaze kwangenela osomabhizimusi.
Okuyinto elandulwe ngumphathintambo wogatsha olubona ngezenzakala phakathi kwelizwe, umnumzana Ignatius Chombo emhlanganweni lentathelizindaba emahofisini akhe ethi ilizwe lilayo imali yokubaletha ekhaya abase Kuwait,
UDr Chombo uthi kunje bakhona abalitshumi lasitshiyagalo lunye- 19, asebelindele ukubuyiselwa ekhaya,besemahofisini ommeli wezimbabwe eKuwait. Phezu kwalokho, uthi kunje sebefika amatshumi ayisikhombisa-70, asebetholiswe usizo lokuthi baphindele ekhaya.
Wacela uzulu, abezombusazwe kanye lazo intathelizindaba ukuba behlukane lomkhuba wokube lokhu beveza amagama alaba bantu ngoba kubafaka engozini.
Kodwa uzulu yena uthi ukhathazekile ngalokho osekusenzakala, lapho abesifazane abaqila ngale indlela bethenjiswa imisebenzi.
Omunye wabakhathazekileyo ngumnumzana Thabani Nyathi owamukele okutshiwo ngummeli weMelika eZimbabwe.
Wathi uNyathi, abazithola bekulesi sihluku kungenxa yobuyanga kanye lokuswela okokwenza elizweni.
Kwasekelwa ngunkosazana Sihle Tshabangu,wase Mhandara othi,kungumsebenzi kahulumende ukuba anakekele izizalwane zakhe.
U-Ambassador Thomas ukhuthaze njalo uhulumende wakuleli ukuba aveze lapho omunye wabekade ekhankasela ukulondolozwa kwelungelo loluntu, u Itai Dzamara ukuze athoniswe nxa kuyikuthi elomlandu alawo.
Your browser doesn’t support HTML5
Udaba lwabesifazana abavele eKuwait siluphiwa nguMavis Gama
Kunjalo nje amalunga edale lephalamende awesifazana wonke kuleli dale kungakhathelekile ukuthi ngawaliphi ibandla lezombusazwe atshengisele ngokwehla ezithulweni ehlala phansi sibili ekhonona ngokungabi lendaba kukahulumende ukuphathisa abesifazana ikakhulu kudaba lwabesifazana abacine behlengwa kweleKuwait.
Unkosikazi Priscilla Misi Mushonga
Oqale lokhu kutshengisela nguNkosikazi Priscilla Misihairambwi Mushonga ocine enxusa abanye abesifazana kuleli dale ukuthi bazihlalele phansi njengendlela yokuveza ukukhonona kwabo ngokungaqakathekiswa impilo yabo njengabesifazana.
“Sizahlala phansi kuze kulunge ngoba uhulumende weZimbabwe akaqakathekisi impilo yabesifazana nxa ezakuthi akalamali yokuthi isizalwane sakhe siphindele ekhaya lapho sizibona sesisenkingeni kwamanye amazwe”
Your browser doesn’t support HTML5
Unkosikazi Priscilla Misihairambgwi Mushonga ekhuluma ngelungelo labesifazana