Inhlanganiso ezikhangele ukunika abaswelayo ukudla zithi zizimisele ukuqhubeka ziphathisa ngokudla lapho okulanjwa khona kodwa kusadingeka ukuthi wonke umuntu asebenze ndawonye ukuze kubelokudla okwaneleyo njalo okwakha umzimba, ngoba lokhu yiyo insika yezempilakahle.
Inhlangothi zenhlanginiso yomanyano wamazwe omhlaba ezigoqela iWorld Food Program, Food and Agriculture Organization le United Nations Population Fund ngelanga kunanzwa iWorld Food Day, zithe kuyadingeka ukuthi kusetshenzwe ndawonye ukuze kuthuthukiswe ezempilakahle ngokunika uzulu ukudla okwaneleyo kanye lamandla okuziselela.
Inhlanganiso lezi zithi sokumele uzulu athole indlela zokulima ezintsha ngenxa yokuguquka komkhathi osokutshiye inengi, emadolobheni lemaphandleni libhekane lendlala, yona elakho ukutshiya umzimba ubuthakathaka uhlaselwa yimikhuhlane kalula nje.
FILE: Abesifazane badinga ukudla kunhlanganiso yeWorld Food Program.
IWFP ithi iyaqhubeka ngenhlelo zokuphathisa uzulu ukulima bethelela lokulima izilimo ezakha umzimba zilwisane lemikhuhlane ebantwaneni kanye lakulabo abangaphilanga.
Olima kwenye yensimu lezi eJotsholo, uNkosikazi Sincengani Mabhena, uthi izivande zabo zakulezi insuku azilamumbu lemibhida kuphela njengakudala, kodwa sebehlanganisa imihlobohlobo yokudla okugoqela izithelo ngemva kwemfundiso ethi lokhu ukudla yikho okulakho ukulwisa imikhuhlane, kwakhe umzimba.
Omunye njalo umlimi, uMnumzana Micah Tshuma uthi bayalima sibili kulandela usekelo lwenhlanganiso ezitshiyeneyo ngoba akula sikhwehle esiphandela esinye, kodwa basadinga ukuphathiswa ukuthola indawo zokuthengisela izilimo zezivande zabo kanye lemota zokuthwalisa.
Your browser doesn’t support HTML5
Udaba Esilwethulelwe NguNothando Sibanda
Inhlangothi lezi seziqale ukuhambisa ukudla kundawo ezibhekane lendlala kukhangelwa kakhulu ukudla okwakha umzimba, ikakhulu ebantwaneni.
Isakhamuzi, uMnu. Allen Mangena, uthi ukucikizeka kwemizimba yabantwana kubangelwa yibunzima abantu ababhekane labo ukuselela iimuli zabo okwenza behluleke ukuthenga ukudla kwemuli yonke kanye lalokho okudingwa ngabantwana abasakhulayo.
Ukudla kuyasilela eZimbabwe kulandela ukuswelakala kwezulu lonyaka lanyakenye.
Osakhulayo, uNkosazana Colleta Phiri, osebenza labantwana, uthi kungumlandu kahulumende ukunakekela abaswelayo ukuze bathole ukudla okwakha umzimba ngalesisikhathi ilizwe libhekane lendlala ngemva kokungaqhubi kuhle kwenotho kanye lokungani kuhle kwezulu.
Inhlanganiso ye United Nations ithi kusakhangelwa indaba zokudla, kumele kuqakathekiswe abesifazana ngoba ukucubungula kuyaveza ukuthi lapho benikwe amathuba afana lawabesilisa, inani labantu abalambayo lilakho ukwehliswa ngezigidi, 150 million, emhlabeni wonke jikelele.
Osebenza kuhlangothi lokuthuthukiswa kwamathuba abesifazana, uNkosazana Marilynn Simba, uthi lokhu liqiniso ngoba abesifazana balakho ukusebenza bathuthukise imuli zabo kuhlangothi lwezokudla okwenza babeyingxenye eqakathekileyo lapho kukhulunywa ngokudla langezempilakahle.
Indikimba yalonyaka ye World Food Day enanzwa minyaka yonke mhlaka 16 Mfumfu, ibikhangela ukuguquka komkhathi, ikhuthaza ukuguquka kwendlela zokulima, iveza obala ukuthi amazwe anjengeZimbabwe kumele aguqule indlela okulinywa ngayo ukuze abantu bathole ukuphila, isithi ‘Climate is Changing. Food and Agriculture must too.’
Inani labantwana ababhekane lendlala kanye lemizimba engabukekiyo ngenxa yokusilela kokudla okwakha umzimba – i-stunted growth, liya likhwela okubikwa selifike kumntwana oyedwa kwabathathu.