Zithwele Nzima Intathelizindaba Eziloba Ezempilakahle

Onozindaba bakoBulawayo bathi babhekana lenhlupho ezinengi nxa bebhala indaba eziphathelane lezempilakahle.

Ezinye zalezinhlupho zigoqela ukwehluleka ukuchasisa amabala asetshenziswa ngodokotela kwezemplakahle okucina kusenza ukuthi ingcazelo ilahleke emitshweni.

Lokhu kuvele emhlanganweni obuqoqwe yinhlanganiso ye Community Working Group on Health (CWGH) obujonge ukuhlomisa intathelizindaba ukuthi zibhale indaba eziphathelane lezempilakahle ezilohlonzi. Okhangele ukuqhutshwa kwenhlelo eCWGH, uMnu. Mongi Khumalo, uthi njengenhlanganiso balwisa ukuthi indaba eziphathelane lezempilakahle azinanzwa ngendlela.

Intathelizindaba esebenza kuphephandaba leChronicle, uNkosikazi Thandeka Moyo, uthi uhlangana lenhlupho ezimbalwa ekubhaleni kwakhe indaba eziphathelane lezempilakahle. Uthi izikhathi ezinengi abahlela amaphepha abakaboni kuqakatheka kwezempikahle nxa kuqathaniswa lezombangazwe lezomnotho.

UNkosikazi Moyo ugcizelele wathi kwezinye izikhathi intathelizindaba ziswela ulwazi lokuzwisisa ngezempilakahle ethi ukusilela kwemali kwenza ukuthi kungatholakali intathelizindaba ezibhalangezempilakahle kuphela.

UNkosikazi Shelly Nhlazo obephatheke kulomhlangano evela kwezempilakahle uthe intathelizndaba zikhathazwa njalo ludaba lwenkundla zokuzilibazisa ezisebulenjini ezifana lotwitter lofacebook ethi lezi ndawo sezibangele ukuthi uzulu wonke abengunozindaba.

Uzulu akala lwazi ngemkhuhlane eminengi lizweni leZimbabwe ngenxa yokuswelakala kwemfundo ngayo ngakho intathelizindaba zilomlandu omkhulu wokuzama ukufundisa uzulu ngayo.