Ingcwethi kwezempilakahle zithi kuqakathekile ukuthi uhulumende alandele isibonelo senhlanganiso ye World Health Organisation, sokulwisana lomkhuhlane wetshukela owediabetes osumemetheka njalo ubulala abantu ngenxa yokusilela kwemithi kanye lokunganaki impilakahle kuzulu.
Inhlanganiso ekhangela impilakahle kazulu emhlabeni wonke jikelele, iWHO, ibeke indikimba yalonyaka yokunanza iWorld Health Day ngomkhuhlane lo, njalo inani labantu elilomkhuhlane wetshukela selaqonga ngokuphindwe kane kusukela ngomnyaka ka1980 eZimbabwe.
UNkosikazi Sofia Maplanka oseleminyaka elitshumi lasithupha ephila lalumkhuhlane uthi akulula ukubalawo ngoba udinga ukuthi uguqule indlela ophila ngayo, ikakhulu ukudla okudlayo.
Umongikazi, uNkosikazi Netsai Makulumo, uthi umuntu ulakho ukuphila iminyaka eminengi nxa esazi ukuthi ulawo lumkhuhlane njalo elandela konke akutshelwa esibhedlela. Udubo, uthi yikuthi inengi labantu liyagula lizelife lingazi lokuthi lilawo lumkhuhlane ongomunye waleyo eyaziwa ngokuthi ngama silent killers.
Kulezi insuku sokusanda njalo uhlobo lwalumkhuhlane ohlasela abantwana ijuvenile diabetes. Ingcwethi zithi indlela abantu abaphila ngayo kanye lokudla okudliwa kulezi insuku lakho sokwengeza inani labantu elibalalumkhuhlane.
Umnumzana Robert Hadebe, okhangela ezokuqinisa umzimba – ihealth and fitness, uthi inengi labantwana kulezi insuku alisatholi isikhathi sokudlala ukuze umzimba uqine ngoba litshona ezimoteni, bebukela loba ukudlala kubomabonakude lakubomakhalekhukhwini, emalokitshini kungasela ama youth clubs njalo abazali abanengi sebesesaba ukwekela abantwababo besiyazithokozisa ngezemidlalo ngoba indawo zokwenza lokhu sezizilutshwane.
UNkosikazi Memory Tshabangu, ongumzali, laye ugcizelele ukuthi abantwana bafundiswe besesebancane ukudla ngendlea ngoba ikhula lamanono ayo. Kubi ukuthi abazali bangazihluphi ngokuzimuka kwabantwana, athi kubangelwa yikuthi kwesinye isikhathi bayabe becabanga ukuthi lufuzo nje ikakhulu lapho umntwana ephuma emulini yabantu abazimukileyo bakhohlwe ukuthi lanxa kunjalo kumele umntwana akhangelwe ngoba lokhu kuza lemikhuhlane.
Lanxa uNkosikazi Maplanka ezwisisa ukuqakatheka kokunatha amaphilisi akhe nsukuzonke uthi uyake awaswele ekilinika kanye lezibhedlela eziseduzane abesemelela ukuthi abantwabakhe abahlala emadobheni bamdingele emapharmacy, okulakho ukubeka impilakahle yakhe engozini.
Umkhuhlane wetshukela ulakho ukuletha ubuphofu lapho imisipha yemehlweni isilimele ngalumkhuhlane, ukubulala izinso kumbe ukubola kwenyawo. Idiabetes okwakhathesi ingomunye wemikhuhlane emine engathelelwanayo ama non-communicable diseases avamileyo agoqela imvukuzane, imikhuhlane yenhliziyo ama cardio vascular diseases kanye leyokuphefumula ama chronic respiratory diseases.
Umkhuhlane lo ubangelwa yikuswelakala emzimbeni kwe insulin eyiyo ephathisa umzimba ukusebenzisa itshukela eliwutholayo.
Ukusabalala komkhuhlane lo akukho eZimbabwe kuphela kodwa emhlabeni wonke jikelele lapho iWHO ethi okukhangelelwe ukuthi kusiyafika umnyaka ka2030, uyabe usungomunye wemikhuhlane eyisikhombisa ebulala inengi labantu emhlabeni kunye lengculaza, imvukuzane kanye lemalaria.
Your browser doesn’t support HTML5
Udaba lomkhuhlane wetshukela oweDiabetes