I-Zanu PF Ithwala Nzima Ukuthola Izihlalo Edale lePhalamende eMatebeleland South

Eminyakeni eyedluleyo ibandla elibusayo eleZanu PF belidonsa nzima kukhetho linqotshwa ngamabandla aphikisayo emhlubulweni wangeZansi yemaNdebeleni kodwa kukhetho oludlulileyo yabhuqa lawa mabandla eziqintini ezilitshumi lantathu.

EleZimbabwe laqhuba ukhetho lwakuqala lomuntu wonke ngemva kokuthola uzibuse embusweni wabahuquluzi benotho abeBhilithani, ngoNhlolanja ngomnyaka ka1980 ngemva kwesivumelwano seLancaster House.

Loba nje ibandla leZanu elalikhokhelwa nguMnu. Robert Mugabe lanqoba kulolukhetho alizange ladobha ngitsho isihlalo esisodwa eZansi yemaNdebeleni lapho Ibandla leZapu elalikhokhelwa nguMnu Joshua Nkomo lathatha zonke izihlalo eziyisithupha.

Ngokufanayo kukhetho Luka 1985 iZanu kayidobhanga lutho njalo iZapu yanqoba kulumhubulo.

UMnu Kembo Mohadi, Omuyi uEdward Ndlovu, uNaison Khutshwekhaya Ndlovu, uStephen Jeqe Nyongolo Nkomo Kanye loThenjiwe Lesabe baba yibo abameli balumhlubulo edale lephalamende besuka kubandla leZapu.

UMnu Felix Magalela Mafa ngomunye owaba ngumeli wedale lephalamende ngo1980 njalo uthi okwenza iZapu yanqoba yikubambana njalo ingela nketha yabetshabi.

Ngomnyaka ka1987 ibandla leZanu kanye leleZapu abhalelana isivumelwano sokusebenza ndawonye eseUnity Accord kwabunjwa iZanu PF okwadala ukuthi linqobe okumangalisayo ngomnyaka ka 1990 lo 1995.

Ngomnyaka ka2000 ibandla eliphikisayo eleMDC elalisanda kusungulwa likhokhelwa ngumuyi uMnu. Morgan Tsvangirai langena kukhetho lahluthunela iZanu PF izihlalo ezifika phose amatshumi ayisithupha 57. IMDC yathola izihlalo eziyisithupha eZansi yemaNdebeleni kwathi iZanu PF yathola ezimbili kuphela.

Amabandla aphikisayo aqhubekela phambili ebusa eZansi yemaNdebeleni njalo kukhetho luka2005 iMDC yathola izihlalo ezine kwathi iZanu PF yathola ezintathu.
Uzulu wemaNdebeleni waqhubekela phambili esekela amabandla aphikisayo ngomnyaka ka2008 kukhetho olwaqhutshwa kwedlula inyanga impumela ingaziwa. Loba nje uTsvangirai wayenqobile kulolukhetho kesenelisanga ukuthola inani lamavoti ayefunakala ukuthi agcotshwe ukuba ngumongameli okwadala ukuthi luphindwe ukhetho.

UMnu. Thandeko Zinti Mnkandla uthi ngenxa yodlakela olwaqhamuka sokumele kuyiwe kukhetho uTsvangirai kasaphathekanga kulolukhetho okwadala ukuthi kuvotwe uMugabe engancintiswa muntu.

Lobanje ngomnyaka ka2013 Ibandla leZanu PF lanqoba kuzozonke iziqinti ezilitshumi lantathu eZansi yemaNdebeleni uMnkandla uthi kaboni lelibandla lizanqoba kukhetho oluzayo.

Ocubungula ngezombusazwe uMnu Mlamuli Nkomo uthi loba nje uzulu wemaNdebeleni ehlezi engasekeli Ibandla leZanu PF lokhu akuguquli lutho.

Inani labantu asebebhalisele ukuvota eZansi yemaNdebeleni phansi kohlelo lwabekhomishini eye ZEC olwe BVR, lifike kunkulungwane ezingamakhulu amabili lamatshumi amane 240,000 loba nje besedlula inkulunganwe ezingamakhulu amathathu- 356,000 abalelungelo lokuvota kulesisabelo.

OkaNkomo uthi lokhu kuveza ukuba inengi alibhalisanga njalo lokhu kuzadala ukuthi kungabi lenguquko enkulu.

Amabandla abalisa eleZanu PF, umanyano weMDC Alliance, iMDC T ekhokhelwa nguNkosazana Thokozani Khuphe ,iZapu kanye leMthwakazi Republic Party akhangelelwe ukuncintisana kulesisabelo kukhetho oluzayo.

Your browser doesn’t support HTML5

Udaba lokuvota kwabeMat South siluphiwa nguAlbert Ncube