Izikwelede Sezithwalise Nzima Uzulu eZimbabwe

  • Gibbs Dube

Ikhomithi ekhangelane lendlala lokunye okuhlupha uzulu eye Zimbabwe Vulnerability Assessment ithi abantu makhaza eZimbabwe abedlula isilinganiso esingamatshumi ayisithiyangalo mbili ekhulwini – 81 %, sebephila ngokuthengisa impahla ukwenzela ukuthenge ukudla.

Iphephandaba leHerald libika ukuthi ikhomithi le ithi abanye abantu sebethengisa lezifuyo ngemali ephansi lokukweleda imali kuzihlobo labangane ukwenzela ukuthengela immuli ukudla njalo lokubhadalela abantwana imali yemfundo.

Lokhu kwethulwe yiZIMVAC ngesikhathi eleZimbabwe lisithi umnotho welizwe ulakho ukuthuthuka ngesilinganiso phose sokuhlanu ekhulwini ngomnyaka ozayo lobanje inhlanganiso ekweleda amazwe imali eye IMF isithi umnotho weZimbabwe uzancipha okumangalisayo.

Abamele izakhamizi endaweni ezingengi zelizwe bathi okwamanje uzulu usephila ngokukweleda ukudla lemali.

Ukuze sizwe okunengi ngalokhu, IStudio 7 ixoxe loNkosikazi Mpokiseng Sibanda omele isigaba seMalindi kukhansili yeNkayi, othe uzulu uyagalula kuzikwelede.

“Imali thina emakhaya indlela esiphila ngayo yikuthi ukwelede esihlobeni lobukwelede kumakhelwane loba utengise imbhida loba yimthanyelo kumbe konke okutholileyo loba yimisebenzi yezandla. Kodwa okwamanje okwemithanyelo lokwezandla okokuthengisa akusathengiseki ngoba uzathengisela bani. Imali yiyo engasekho ezandleni zabantu.”

UMaSibanda uthe impilo yabantu isimanikiniki ngenxa yokuthi abanye abakweledayo bacina bethengisa izifuyo ukwenzela ukubhadala izikwelede.

Uphinde wathi abanye sebethatha imali yokuboleka okuthiwa yizimbazo.

Your browser doesn’t support HTML5

Ingxoxo Esiyenze LoNkosikazi Mpokiseng Sibanda

UMnu. Nkulumani Masuku, umntanenduna esanda kubhubha eMatobo esabelweni seMatabeleland South, uthe uhulumende unceda abanye abantu abaswela ukudla emaphandleni.

Your browser doesn’t support HTML5

Ingxoxo Esiyenze LoMnu. Nkulumane Masuku