Ingcwethi kwezokuqhatshwa kwabantu lokudalwa kwemisebenzi zithi inani elivezwa yinhlanganiso yezisebenzi emhlabeni jikelele, eye International Labour Organisation ethi yingcosana yabantu nje engaqhatshwanga eZimbabwe izakwenza uhulumende ahlalele izandla ethi wenza kuhle kodwa inengi labantu elizweni liphethe ingqamu ngasebukhalini bayo lizama ukuziphilisa ngemva kokulahlekelwa yimisebenzi.
I- ILO kugwalo lwayo elukhiphe ngayonale iviki olwe World of Work Report 2014: Developing with Jobs, ithi iZimbabwe ilabantu abayisilinganiso esingokuhlanu ekhulwini - 5% kuphela abangaqhatshwanga.
Ugwalo lolu lubeka iZimbabwe lamazwe afana leGhana, iMorocco kanye le Pakistan, alemali encane kodwa angcono kulalawo angathuthukanga agoqela iZambia, iMozambique le Afghanistan.
Inhlanganiso ezizimele zodwa kuleli zithi inani labantu abangaqhatshwanga bayisilinganiso sokungamatshumi ayisitshiyagalolunye ekhulwini - 90% kulandela ukuvala kwamankampani amanengi ngenxa yokubhidlika kwenotho yelizwe kuminyaka edluleyo.
UNkosazana Barbara Tanyanyiwa, ingcwethi kwezokuqhatshwa kwezisebenzi, uthi akuzwisiseki ukuthi linhlanganiso ithi abantu baqhatshiwe ngaliphi omanjinela labomongikazi abavela emakolitshini begcwele ezitaladeni beswele imisebenzi. Uthi sokunzima ukuthi izisebenzi ziqoqane zimele izikhalazo lamalungelo azo ngoba zigcwele indawo yonke zidinga ukuziphilisa ngoba zingaqhatshwanga.
Kunani labantu leli okuthiwa liqhatshiwe, amatshumi ayisitshiyagalombili lane ekhulwini - 84 percent liziqhatshile okutsho ukuthi liphila ngaphansi kwe poverty datum line, lingela lokuthi lingabamba muthi bani mhlana lithe lagula kumbe lehluleka ukusebenza ngokuguga.
UMnumzana Muziwakhe Ndlovu, ozisebenzayo, uthi inhlanganiso le ingeke ikhulume ngabantu abatshona bethengisa amatamatisi ithi baqhatshiwe ngoba lokhu kwenza uhulumende ahlale phezu kwezandla abantu bedinga imisebenzi.
Uthi inengi labantu eliziqhatshileyo lilahlekelwe yimisebenzi ngokuvalwa kwamankampani lokubhidlika kwenotho yelizwe ngakho uhulumende angeke azitshaye isifuba esithi abantu baqhatshiwe esitsho abantu abasezitaladeni langaphansi kwezihlahla bethunga izicathulo.
Enye njalo ingcitshi kwezokuqhatshwa kwezisebenzi, uNkosikazi Rita Mushayavanhu uthi lapho kukhulunywa ngokuqhatshwa kumele kukhangelwe umumo abantu abasebenza bengaphansi kwawo - idecent work kanye lokuvikeleka lempilakahle - ihealth and safety. Uthi le yingxenye eqakathekileyo lapho kukhulunywa ngokuqhatshwa ngoba izisebenzi zakuleli zilendingeko ezinengi ezidinga ukuhlolisiswa kodwa ngenxa yokusilela kwemisebenzi sokuyikuthi okuvukileyo yinyama vele okungasikufa yikuphi.
I-ILO ithi iyananzelela ukuthi kuqakathekile ukuthi izisebenzi ziqhatshwe ngaphansi komumo ongabasusi isithunzi njalo kube ngumsebenzi ozenelisa ukubaphilisa lalapho bengasenelisi ukuzisebenzela ngezizatho ezitshiyeneyo.
Inengi labantu kuleli elilokhu lisaqhatshiwe lisebenzela uhulumende osethwele nzima ukubhadala iholo. Inengi labantu koBulawayo selalahlekelwa yimisebenzi ngemva kokuvalwa kwamankampani kuthi amanye aqhatshe abanengi njengoLoliwe kenelisi ukuhlawula iholo.
UNothando Sibanda usethulela loludaba ngokugcweleyo ekoBulawayo.
Your browser doesn’t support HTML5
Udaba Silethulelwa nguNothando Sibanda
Ukuhlaziya loludaba uChris Gande weStudio Seven uxoxe lesikhulumeli senhlanganiso yezakhamizi, iBulawayo Progressive Residents Association, uMnu. Roderick Fayayo endawonye lengcwethi kwezomnotho, uMnu. Masimba Kuchera onguye osungula lingxoxo.
Your browser doesn’t support HTML5
Ingxoxo loMnu. Roderick Fayayo loMnu. Masimba Kuchera
.